Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Eesti kodakondsust varjanud Pihkva linna ametnikku ähvardab vallandamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Georgi Beltadze
Copy
Eesti pass
Eesti pass Foto: Raigo Pajula

Pihkva linna ametnikku, kes varjas oma Eesti kodakondsust, ähvardab nüüd oma töökohast ilmajäämine.

Munitsipaaltöötaja topeltkodakondsus avastati pärast seda, kui Vene föderaalse migratsiooniameti kohalik osakond tegi Pihkva rajooni prokuratuurile vastava sisulise märkuse selle kohta, vahendas Vene uudisteagentuur Regnum.

Kohaliku prokuratuuri tehtud kontrollist selgus, et lausa kaks topeltkodakondset isikut on olnud Pihkva linnavalitsuses tööl.

Esimene ametiisik on töötanud linnaametis alates 2001. aastast saadik. Eesti kodakondsuse sai ta 2008. aastal. 2012. aastal sai ta aegunud passi asemel uue.

Teisel oli Eesti kodakondsus juba 2012. aastast saadik ning jätkas sellest hoolimata avalikus teenistuses kuni 2014. aasta detsembrini. Käesoleval hetkel on ta loobunud Eesti passist.

Kohalikus prokuratuuris tuletati meelde, et «teise riigi kodakondsuse omamine on suur takistus avalikus teenistuses töötamiseks». Veel lisati, et ametiasutuse töötajad varjasid oma topeltkodakondsust Pihkva linna administratsiooni personaliosakonna ees.

Pihkva linna auditi tulemusena tegi prokuratuur avalduse, milles kutsuti üles lõpetama tööleping linnaametnikuga, kel on lisaks Vene kodakondsusele ka Eesti oma.

Nagu on eelnevalt öelnud Pihkva regiooni asekuberner Maksim Lark uudisteagentuurile Regnum, siis on kohalikud võimud teadlikud, et mõni avalikest teenistujaist ning parteitegelasist varjab oma topeltkodakondsust ning et riik on huvitatud sellise seaduserikkumise kõrvaldamisest.

Eelmisel aastal vastu võetud seaduse järgi peab iga Venemaal elav Vene kodanik andma teada sellest, kas omab teise riigi kodakondsust või elamisluba.

Topeltkodakondsusest teavitamata jätmine toob kaasa kuni 200 000-rublase (4100-eurose) trahvi või kuni 400 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd.

Tagasi üles