Saadikud annavad aru: mis on tänase riigikogu halvim tegu?

Riigikogu istungite saal. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

2007. aastal valitud riigikogu liikmed annavad aru, mida peavad nemad oma ametiaja kõige halvemaks teoks.

Postimees saatis kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, mis on 2007. aastal ametisse astunud riigikogu halvim tegu. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Jaak Aab (Keskerakond)

Peab meelde tuletama, et Riigikogu võtab vastu otsuseid ja seadusi valitsuskoalitsiooni häältega. Just valitsuskoalitsiooni tahtel on võetud ära raha sotsiaalabilt, tervishoiult, omavalitsustelt. Valitsus ei saanud hakkama majanduskriisi leevendamisega ja töötuse kiire kasvuga. Selle arvel kannataski riigieelarve kõige enam. Kindlasti halvim tegu.

Peep Aru (Reformierakond)

Halvima jätan kritiseerijate välja ütelda.

Kalev Kotkas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Käibemaksu tõstmine.

Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Halvim on koalitsiooni lõhkumine ja tasakaalustatud arengu hülgamine.

Jaan Kundla (erakonnata, sai riigikokku Keskerakonna nimekirjas)

Vähese raha tingimustes ikkagi selle raiskamine mõnedele vähetähtsatele eesmärkidele.

Tõnis Kõiv (Reformierakond)

Ühtegi halba otsust välja tooma ei hakka. Parlamendi tegemisi jälgitakse teraselt niigi, kriitikuid, sealhulgas ajakirjanduses, on piisavalt, vahel on kriitika kindlasti ka õigustatud ja riigikogu liikmed jälgivad meediat hoolega. Õigus oma nime all arvamust avaldada on demokraatliku riigi üks tunnuseid.

Poliitikuna tahaksin aga meenutada kultuuriministri hiljuti esitletud raamatust «Rahva eesel» pärit elutarkust: kes püüab meeldida kõigile, ei ole kellelegi meele järele. 

Kalle Laanet (Keskerakond)

Käibemaksutõus ebamõistliku aja jooksul ja pensioniea tõstmine.

Lauri Laasi (Keskerakond)

Halvimaid võib nimetada lausa ridamisi, alustades põhiseaduse korduvast eiramisest. Aga eelnõudest tooksin välja vast kaks - pensioniea tõstmise ja uue töölepinguseaduse, mis kahandas töötaja õigusi oluliselt.

Valdur Lahtvee (Eestimaa Rohelised)

Halvima teona näen Riigikogu praeguse koosseisu enamuse poolt parteikontoritest tulnud käsu peale maapõueseaduse muutmist selliselt, et Kiviõli keemiatööstus OÜ sai erandina kaeveloa 1,5 miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks enne riikliku põlevkivikava kinnitamist, kusjuures summaarne lubatud aastane põlevkivi kaevandamise kogus oli tollal suurem kui põlevkivikava seatav piir 20 miljonit tonni aastas.

Heimar Lenk (Keskerakond)

Suurim häbiplekk taasiseseisvunud Eesti lähiajaloos on paremerakondade poolt läbi viidud erakordselt jõhker ja ülekohtune omandireform. Kui oleks väikegi lootus praeguse valitsuskoalitsiooni poolt parlamendis koostööd ja õiglust oodata, tõstaks omandireformi küsimuse kasvõi homme taas riigikogu päevakorda ja esitaksin seaduseelnõu tuhandetele sundüürnike perekondadele kompensatsiooni maksmiseks, nende kaotatud kodude eest, kust nad välja aeti ja mille asemele kalli pangalaenuga uus kodu tuli osta.

Väino Linde (Reformierakond)

Oma tegevuse alguses kiirustades uue pärimisseaduse vastu võtmine, mis kardinaalselt muutis Eestis seni üle saja aasta kehtinud pärimisalaseid põhimõtteid ning on tänaseks inimeste seas palju mõttetut paevalu ja segadust külvanud.

Aleksei Lotman (Eestimaa Rohelised)

Mõnede kaevandajate huvidele vastutulemist.

Inara Luigas (Keskerakond)

Halvim ja minu arvates kõige korruptiivsem ja nahhaalsem tegu oli Energia ja Kliimaagentuuri rahastamine 86 miljoni krooni ulatuses enne veel, kui keegi polnud kuulnudki Riigikogus  selle institutsiooni hetkelisest vajadusest, arengukavast, eelarvest.

Maret Maripuu (Reformierakond)

Ma ei ole nõus sellega, et Riigikogu teeb halbu seadusi. Kõiki otsuseid tuleb vaadata kontekstis ehk siis igal mündil on kaks külge. Nii halvas majanduslikus olukorras olles pole riigikogu pidanud varem otsuseid tegema.

Meie vaadeldavasse perioodi jäävad tõsised eelarvekärped. Üksikuid kärpeid vaadates vaevalt, et need kellelegi meeldivad, samas ilma nende otsusteta ei oleks me nii hästi majandussurutisest läbi tulnud ning eurotsooni pääsenud.

Jaanus Marrandi (sai riigikokku Rahvaliidu nimekirjas, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Ma arvan, et halvimad teod on seotud pideva riigi ja Tallinna vastandumisega ja vastavate seadusemuudatustega. Mõttetu ja rumala ärapanemisega, mis näitab lõpuks meie poliitikategemist väiklase ja rumalana. Ühe päralt on riik ja kaotaja saab Tallinna ja siis me kemplemegi lõputult selle üle.

Silver Meikar (Reformierakond)

Raske on välja tuua kõige halvemat tegu, sest midagi nii mastaapset ega olulist ei ole olnud. Kahtlemata on mind häirinud mõned algatused sõna- või kodanikevabaduste piiramiseks, kuid õnneks ei ole need taotletud kujul seaduseks saanud.

Maret Merisaar (Eestimaa Rohelised)

Majanduslanguse lõppemise ja uue tõusu tingimustes peaksin vajalikuks   esimeses järjekorras tagasi tuua õppurite toetused, millede kaotamine on olnud üks valusamaid hääletusi.

Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Halvim tegu on tööturu regulatsioonide muutmine tööandjate kasuks.

Liisa Pakosta (Isamaa ja Res Publica Liit)

Kindlasti määrib iga rahvaesinduse mainet tervikuna, kui mõni tema liikmetest on sunnitud korruptsiooni tõttu lahkuma, väga piinlik lugu ju tegelikult.

Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Halb oli see, et kõige kibedamale majanduslanguse ja töökohtade kadumise ajale ei pidanud valitsuskoalitsioon vastu, vaid viskas paadist välja oma sotsiaalse tasakaalukeele. Sestpeale surutigi riigikogus läbi otsuseid, mis kahjustavad ennekõike töötuid ja väikese sissetulekuga rahva toimetulekut, kelle kogu raha läheb toidule, esmatarbekaupadele ja sundkulutustele. Toimetulekuraskustega inimeste osa kiire kasv suurendab veelgi kihistumist ja ebavõrdsust.

Konkreetse pahateona võiks välja tuua käibemaksu tõstmise 20 protsendile mullu suvel – ajal, kui toiduainete käibemaksu oleks pidanud hoopis tunduvalt alandama.

Nikolai Põdramägi (Keskerakond)

Halvim ja rumalaim tegu peale 2007. aasta riigikogu valimisi oli kindlasti inetu käitumine Pronkssõduriga, millest algas tegelikult meie majanduse allakäik veel tunduvalt varem kui mujal ning kestab siiamaani. Riigikogu seisis passiivselt kõrval ja ei võtnud midagi ette ,et takistada valitsusel seda tegemast.

Riigikogu kiitis praktiliselt selle inetu teo heaks. Ei saa muidugi seda öelda, et riigikogu ainult halba oleks kokku keeranud, aga kuna lõppkokkuvõttes on seda halba siiski tunduvalt rohkem kui head , siis kahjuks jääb hea seekord halva varju.

Jaanus Rahumägi (Reformierakond)

Halvima ütlejaid leiate ise.

Mati Raidma (Reformierakond)

Halvimaks ehk murettekitavamaiks teoks pean riigikogu tegemata tööd murda riigikokku ja riigikogulastesse jätkuvalt halvustavat suhtumist.

Jüri Ratas (Keskerakond)

Riigikogu XI koosseisu halvimaks teoks loen pensioniea tõstmist kahe aasta võrra, millega igalt tulevaselt pensionärilt eakalt võtab riik ära 108 000 krooni.

Rein Ratas (Keskerakond)

Õigusloome korduv praak (presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadused).

Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit)

Tamme auto seadus: seadus, mille muudatusettepanekule küll vastu hääletasin, oli fassongi mööda seotud ühe äriühingu asjadega. Kahju, et riigikogu enamus selle poolt hääletas ja kahju et president selle seaduse kiiresti välja kuulutas.

Hannes Rumm  (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Riigikogu kõige moraalitum tegu on alati seaduseelnõude «müümine» mõnele kindlale ettevõtjale. Kahjuks on see Reformierakonna jaoks olnud ses koosseisus tulus äri, millest üks ilmekas näide on OÜ Tamme Auto huvides vastu võetud näiliselt süütu maapõueseaduse muudatus, mis aitab firmal põlevkivi kaevandamist suurendada ning kõva kasumit teenida.

Ja kuigi seda ei ole meie valimisseaduse hambutuse tõttu võimalik tõestada, teenib muidugi tulu ka müüja.

Paul-Eerik Rummo (Reformierakond)

See olgu rahva hinnata.

Taavi Rõivas (Reformierakond)

Negatiivse poole pealt meenub esimesena see, et parlament arutas lausa mitmel korral erinevaid eelnõusid, mis oleks vanemahüvitist oluliselt vähendanud. Loomulikult kukkusid need eelnõud läbi, aga ainuüksi fakt, et parlament selliseid asju arutab, võib vähendada noorte perede kindlustunnet ja sedakaudu ka tulevast rahvaarvu.

Karel Rüütli (sai riigikokku Rahvaliidu nimekirjas, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Riigikogu ei ole suutnud muuta erakondade rahastamist läbipaistvaks, et avalikkusel oleks ülevaade, kes ja millises ulatuses on erakondi toetanud. Eesti erakondade valimiskampaania maksumus ületab meist oluliselt jõukamate riikide kulutusi. Arvestades Eesti suhteliselt noort demokraatiat, on selline piirang vajalik, et tekiks senisest aktiivsem poliitiline debatt. Kampaania ülempiiriks võiks olla 5 miljonit krooni.

Jaak Salumets (Reformierakond)

Muutused maailmas ja meie väikses ühiskonnas on väga kiired. See ,mis täna tundub õige valikuna ei pruugi homme vastata uuele situatsioonile.

Evelyn Sepp (Keskerakond)

Halvim on poliitiline upsakus ja igasuguse diskussioonikultuuri puudumine. Sellist nõukogudelikku umbsust pole taasiseseisvunud Eesti parlamendis varem olnud kui selles koosseisus.

Kadri Simson (Keskerakond)

Halvim on riigikogu enamuse poolt harrastatav seadusloome praak (alates soolise võrdõiguslikkuse seadusest ning lõpetades eelarvepraakidega).

Mark Soosaar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Halvim tegu oli riigikogu liikme staatuse seadus, kuhu hoiatustest hoolimata jäi mitu veealust kari sisse ja mis on kindlasti vaja veel selle koosseisuga ära parandada. Muidu oleme seadnud lõksu järgmisele koosseisule.

Imre Sooäär (Reformierakond)

Ma ei leia, et riigikogu tervikuna on midagi nii halba teinud, et peaks seda eraldi rõhutama. Miks peab alati vinguma? Positiivset on kindlasti olnud palju rohkem.

Olga Sõtnik (Keskerakond)

Koalitsiooni erakonnad suutsid vastu võtta väga palju kahjulike otsuseid - kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamine, töövõtja vaenuliku Töölepinguseaduse jõustamine, erinevate aktsiiside ja maksude tõstmise teel hinnatõusude tekitamine.

Jüri Tamm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Pole suutnud (tahtnud, osanud) viia edukuse viljasid kõikide inimesteni.

Toomas Trapido (Eestimaa Rohelised)

Halvimaks nimetaksin pigem tegematajätmist ehk riigikogu kui terviku potentsiaali paljuski kasutamata jätmist ning aja kulutamist ärategemisele ja sõnelemisele. Usun, et järgmine riigikogu koosseis on ühisosa ja loovate lahenduste leidmisel tublim.

Mai Treial (Rahvaliit)

Tuleb tunnistada, et praegune koalitsioon on seadusloomes vastutustundetult vaadanud mööda põhiseadusest. Põhiseaduslik riive on vähendamas rahva kindlustunnet. Õigustatud ootust on rikutud kohalike omavalitsuste eelarve vähendamisega, õppetoetuste hüvitamise lõpetamisega, pensioni teise samba sissemaksete peatamisega jne.

Eesti viimaste aastate maksupoliitikas on tõstetud aktsiise ja käibemaksu, mis on andnud valus hoobi läbi toasooja, kommunaalteenuste, ravimite, transpordi, toiduainete  ja teiste esmatarbekaupade hinnatõusu. Selliselt käitudes on maksukoormus nihkunud väiksemate sissetulekutega inimeste poole.

Kui üldjuhul on erinevaid valdkondi riigi eelarves kärbitud mõne protsendipunkti osas, siis peresid puudutavate meetmete osas on selliseid, kus kärped on 100 protsenti. See näitab selgelt, et vaja on maksureformi.

Kõige enam on majanduskriisi tingimustes saanud räsida perede toimetulek. Paljud lastekasvatamist toetavad meetmed on võetud kärbetega.

Mõned näited:

1. Tasuline kümnepäevane isapuhkus kehtis ainult aastal 2008.

2. Alates 2009. aastast ei maksta enam peredele ühekordset iga-aastast koolitoetust.

3. Maksusoodustusena kehtestati 2001. aastal tulumaksuseaduse muudatusega kolme- ja enamalapselistele perede ühele vanemale õigus alates kolmandast kuni 17-aastasest lapsest täiendavale tulumaksuvabastusele. 2006. aastast alates laiendati maksusoodustust saavate perede ringi ning täiendavat maksuvabastust võis saada alates teisest lapsest. 2008. aasta algusest kehtestati kõigile alla 17-aastaste lastega peredele õigus täiendavale tulumaksuvabastusele iga alla 17-aastase lapse kohta. 2009. aastal oli õigus täiendavale tulumaksuvabastusele alates teisest lapsest.

4. Laste haridust ja huviharidust toetavaks ning ühtlasi ka perede kulutusi vähendavaks meetmeks on vanemate võimalus arvata tulumaksuseaduse järgi oma tuludest maha lapse koolituskulud (saada tagasi tulumaks), milleks võib olla nii erakooli õppemaks kui ka koolitusloaga huviringi tasu.

5. Kuni 5-aastase lapse vanemad võisid pärast õpingute lõpetamist täies mahus kustutada  teatud ulatuses riiklikult tagatud õppelaenu. Alates 01. juulist 2009 uusi õppelaenu kustutamisi enam ei tehta, seni kehtinutele jätkus soodustus.

Ester Tuiksoo (Rahvaliit)

Käibemaksu tõus ilma ajalise ettevalmistuseta, pannes ettevõtjad ootamatult raskesse olukorda.

Marika Tuus (Keskerakond)

«Kõige» küsimus on küll väga ajakirjanduslik, aga elus tavaliselt ei saa «kõiget» nii hästi välja tuua. Halba on palju olnud. Tooksin välja siis selle, et valitsus kärpis majanduse surnuks. Olla CIA faktiraamatus majanduses langenud  maailma 215 riigi hulgas 210-ndale kohale kõrvuti Ukraina ja Armeeniaga, on üsna piinlik. Ligi 14-protsendiline kukkumine aastaga on rahuajal ikka üsna tavatu.

Ka The Fund of Peace käsitluses, kus asetsesime läbikukkunud riikide reitingus 37-ndal kohal, on piinlik, mis tähendas jupp maad kehvemat tulemust kui Kreeka, Leedu, Argentina, Omani jne.

Ma arvan, et Kreeka veebiväljaandes avaldatud ajakirjaniku kolumnis väljaöeldu, et Eesti sobivate numbrite nimel inimesi tapeti ja Eesti inimese vastu korraldati meeletute kärbetega kodusõda, on päris täpne. Ja sellega kaasas käiv ligi 20 protsendiline töötus, mida valitsus püüab paremas valguses näidata, rääkides ainult registreeritud tööpuudusest.

Toomas Tõniste (Isamaa ja Res Publica Liit)

Halvim tegu on suutmatus läbi viia haldusreformi.

Lauri Vahtre (Isamaa ja Res Publica Liit)

Tean, aga ei ütle.

Jaan Õunapuu (sai riigikokku Rahvaliidu nimekirjas, nüüd Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

2009. aasta eelarve ümber toimunu.