/nginx/o/2008/09/06/71924t1he36c.jpg)
USA asepresidendi Dick Cheney laupäeval Itaalias Cernobbios globaalse julgeoleku konverentsil peetud kõne osutas USA-Venemaa suhete kriisi süvenemisele ning analüütikud peavad seda USA administratsiooni kõige teravamate väljaütlemiste kogumiks pärast Venemaa kallaletungi Gruusiale augusti alguses.
Cheney kõnet vaadeldakse kui vastulööki Vene presidendi Dmitri Medvedevi väljaütlemistele, mille järgi Venemaa on jõud, millega tuleb nüüd ja edaspidi arvestada, vahendas AFP.
Vaatlejate hinnangul annab kõne tunnistust sellest, et USA-Vene suhted on sattunud kõige sügavamasse kriisi alates Külma sõja perioodist.
Cheney tuletas oma kõnes lääneriikidele meelde oma kohustusi ning süüdistas Venemaad seerias agressiivsetes sammudes. Ta lisas, et situatsioonis, kus Venemaa on tunnustanud Gruusia separatistlikke piirkondi iseseisvate riikidena, peab NATO ühinema ning kaitsma sõltumatuid Euroopa riike.
Cheney mainis oma kõnes maailma poliitilisele ja majanduslikule eliidile, et Venemaa on tõsiste valikute ees ning transatlantiline riikide liit peab tunnistama oma kohustusi. Ta kujutas Venemaad brutaalse režiimina, mis püüab taastada oma nõukogudeaegset ülemvõimu.
Cheney rõhutas, et venelaste relvatarned Süüriale ja Iraanile töötavad sisuliselt Lähis-Ida terroristide relvastamisena. Ta ütles otse, et osa Süüriale müüdavaid vene relvi jõuavad terroristide kätte Iraagis ja Liibanonis.
Ta rõhutas ka, et Venemaa kasutab oma energiaressursse relvana ning rõhutas USA ja NATO riikide strateegilist huvi pääseda ilma Venemaa vahenduseta Kaspia mere piirkonna energiavarudeni, mistõttu Kaukaasia kaudu transporditav nafta ja gaas on lääneriikidele eriti oluline.
Keeldumisega vägede äratoomisest Gruusiast ning Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy rahuplaani mittemittetäitmisega astus Venemaa lääneriikidest suure sammu eemale.
Cheney sõnul õhutas Venemaa sisepingeid Gruusias ning pidas seal sõjategevust demokraatia vastu, tappis tsiviilelanikke ning sundis kümneid tuhandeid inimesi kodudest põgenema.