Riigiprokuratuur lõpetas viis aastat tagasi 14 elu nõudnud Copterline'i õnnetuse uurimise, leides, et õhuliikluse korraldajad ei eiranud ohutusnõudeid.
Kopteriõnnetuse uurimine lõpetati kellelegi süüdistust esitamata
Riigiprokuratuuri teatel ei põhjustanud õnnetust lennuameti ja lennuliiklusteenistuse töötajad või kopteriväljaku käitajad ning menetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kirjutab ERR Uudised.
Eeluurimisega tuvastati, et õhuliikluse korraldamise eest vastutavad isikud ei eiranud liiklusohutusnõudeid ning nende tegevus ei põhjustanud lennuõnnetust. Riigiprokuratuuri sõnul tehti uurimise raames hulgaliselt menetlustoiminguid, sealhulgas tehnilise protokolli koostamine, õigusabitaotluste esitamine välisriikidesse asjaomastele organisatsioonidele, ekspertiisid ja tunnistajate ülekuulamised.
Samuti uuriti kriminaalmenetluse raames, kas õnnetuse põhjustanud esiservo valmistamisel rikuti ohutusnõudeid. Prokuratuur märkis aga, et kuna pole välisriikidesse edastatud õigusabipalvetele siiani vastuseid saanud ning kuriteo aegumistähtaeg kukkus 10. augustil, lõpetati menetlus ka selles osas.
Tallinnast Helsingisse teel olnud Soome ettevõtte Copterline OY helikopter Sikorsky S-76C+ kukkus Tallinna lahel alla 2005. aasta 10. augustil mõni minut pärast õhkutõusmist, surma said kõik 12 pardal olnud reisijat ja kaks meeskonnaliiget.
Helikopteris oli õnnetuse ajal neli eestlast, kuus soomlast ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku, samuti kaks soomlasest pilooti. Hukkunute sugulased esitasid kohtule mitmeid kahjunõudeid erinevate välisriikide ettevõtete suhtes. Suur osa neist nõuetest on praeguseks pooli rahuldavate kokkulepeteni jõudnud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi halduses olev uurimiskomisjon avalikustas 2008. aasta augustis helikopteriõnnetuse lõppraporti, mille kohaselt põhjustas õnnetuse vigane servo ja plasmakatte äkiline eraldumine.
Selle eest tunnistati vastutavaks valmistajatehas. Copterline jäi seisukohale, et õnnetus ei tulenenud ettevõtte tegevusest.