Lukase kriitikud: mingem Põhjala teed

Tõnis Lukase kõrgharidusmaksu idee neid mullu suveks Tartu Ülikoolis õigushariduse omandanuid ei ohusta, kuid kümmekond aastat hiljem samas kohas seisjaid küll. Foto: Margus Ansu

Haridusminister Tõnis Lukase eilses Postimehes avalikustatud kõrgharidusmaksu idee kriitikud soovitavad otsida parimat lahendust hoopis Põhjamaadest, kus on kõrgharidus üldjuhul kõigile tasuta.

Nii leiab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg (SDE), et kuigi haridusminister Lukas räägib tasuta kõrgharidusest, on tegelikult tema eesmärk kehtestada üldine õppemaks.

«Vahe praegu toimivaga on selles, et tagasimakse toimub pärast õpinguid, mitte õpingute käigus, ja tegemist on tugevasti diferentseeritud tagasimaksega sõltuvalt sissetulekust,» leidis Kreitzberg.

Kuigi see idee on tema sõnul taustalt sotsiaaldemokraatlik, on Kreitzbergi väitel sellest paremaid alternatiive. «Tuleks minna Soome teed ja pidada haridust riigile strateegiliselt palju tähtsamaks, kui Eesti parempoolsed valitsused seda teinud on,» leidis ta.

Kreitzbergi sõnul tuleks selleks muuta Eesti maksusüsteemi ja riigieelarve ülesehitust. «Soome on tasuta kõrgharidusega toime tulnud palju viletsamates majanduslikes oludes, kindlustades praeguseks tugeva sotsiaalmajandusliku aluse kogu riigi toimimisele ja elukvaliteedile,» meenutas ta.

Põhjamaade mudelit soovitasid Eestile ka Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja tema Tallinna Ülikooli ametivend Rein Raud.

«Parim oleks, kui kogu ühiskond osaleks oma andekatele noortele tasuta kõrghariduse pakkumises solidaarselt,» ütles Raud, kelle sõnul Lukase idee seda ideaali endas ei kanna.

«Siiski ei ole tegemist tasuta haridusega, sest hiljem tuleb selle eest maksta – osal rahas, osal väiksemat sissetulekut pakkuvat, aga kõrget kvalifikatsiooni nõudvat tööd tehes,» lisas ta.

Keevalliku sõnul võiks Lukase ideed võtta aga kui vaheetappi Põhjamaade ideaalini jõudmiseks. «Pean seda arutamist väärt ideeks, seda enam, et see on läbi proovitud Austraalias ja tõenäoliselt veel mõnes riigis ning on üks võimalus kõrghariduse rahastamist parandada,» rääkis TTÜ rektor.

Tema sõnul võiks kaugem eesmärk olla olukord, kus kõik üliõpilased õpivad tasuta ja saavad pühenduda õppimisele.

Lukas ei nõustunud nendega, kes tema pakutud lahendust tasuliseks kõrghariduseks nimetasid. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva ministri väitel on tähtis, et tudeng ei pea õppimise ajal selle eest maksma.

See, kui õppimine tuleb haljale oksale jõudmise korral tagantjärele kinni maksta, on Lukase sõnul võrreldav praeguse süsteemiga, kus pole ka tegelikult tasuta haridust: selle maksavad kinni lihtsalt kõik maksumaksjad ühiskassast.

Samas leidis ta, et ideaalis võiks Eestis kehtestada Põhjamaade süsteemi ja tema ideed võib võtta kui vaheetappi.

«Tahan, et ühiskond saaks aru, et kõrgharidust alarahastatakse. Kui tulevad erakondade juhid, patsutavad mulle õlale ja ütlevad, et selle raha riigieelarvest leiame, siis olen sellega nõus,» rääkis Lukas. «Tasuta kõrgharidus ses tähenduses, et kõik makstakse riigieelarvest kinni, võiks olla tulevikuvisioon.»

Samas leidis Lukas, et olles seitse korda riigieelarve tegemises osalenud, ei looda ta, et midagi taolist lähiajal juhtuks.

Lukase kõrgharidusmaks
•    Haridusminister Tõnis Lukas käis eilses Postimehes välja idee lisarahastada Eesti ülikoole kõrgharidusmaksu abil. Seda maksaksid need ülikooli lõpetanud, kes hakkavad teenima oluliselt üle keskmise palga – näiteks töötades välismaal ja juhtivatel ametikohtadel.
•    Maks võiks olla ligikaudu üks protsent teenitavast tulust ning seda tuleks maksta mitte elu lõpuni, vaid kindla hulga aastaid. Kinni tuleks maksta vaid osa oma kõrgharidusest, teine osa kaetakse riigieelarvest.
•    Süsteem käivituks 2014. aastal õppima asujatele ja reaalselt hakkaks suurem osa maksu maksma pärast magistrantuuri lõpetamist ehk 2019. aastal. Seda muidugi siis, kui nad saavad hea palga peale.
Allikas: Tõnis Lukas, postimees.ee
---------------------------------------------------------------------