Gerri Lesk: Afganistani parlamendi suurim nõrkus on parteide puudumine

Kaitseministeeriumi ametnik Gerri Lesk Afganistani pealinnas Kabulis 2008. aastal. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise nõunik Gerri Lesk, kes 2008. aastal käis Afganistanis sealse kaitseministeeriumi ja parlamendi vahelise suhtluse parandamist nõustamas, avaldas arvamust, et uue Afganistani parlamendi suurim nõrkus on meie mõistes erakondade puudumine.

«Parlamendiliikmed esindavad oma hõimu, klanni, küla või kogukonda,» selgitas Lesk ETV saates «Välisilm».

«Alul loodeti, et seekord tekib president Hamid Karzai oponendi Abdullah Abdullah ümber esimene korralik partei, aga praegu on näha, et see vist ei õnnestunud,» nentis ta.

«Eks aeg näitab, kas parlament läheb uut teed – on oponent presidendile, või arutab pigem omi lokaalseid probleeme. Alguses parlament ei saanud aru, mis on tema roll,» selgitas kaitseministeeriumi nõunik.

«Seekord on positiivne, et palju noori üritas kandideerida, eks näis, kas nad saavad parlamenti, aga loota võiks, nad tooks uut hingamist,» uskus Lesk.

«Vägivalda oli seekord võrreldes presidendivalimistega sama palju, samas suuri intsidente oli vähem, Taliban pani seekord rõhku inimeste mõjutamisele ja ähvardamise, et valima ei mindaks,» kirjeldas Lesk.

«Valimiskäinute arv oli vist 40 protsenti, mõnes kohas lõuna pool vaid 10 protsent, samas Helmandis 20 protsenti – need on muidugi väga esialgsed hinnangud,» rääkis Lesk. «Inimesed nagu parlament isegi ei saa aru, mis asi see on ja miks seda tarvis on.»

Saatejuht Tarmo Maibergi küsimusele, kas demokraatiat on Afganistani üldse vaja, vastates leidis Lesk, et meie mõistes demokraatia sinna kindlasti ei sobi. «Riigi ülesehitamisel tuleb silmas pidada traditsioone, seal ei saa euroliidu eeskujul demokraatlikku ühiskonda üles ehitada.»

«Demokraatlikud protsessid tuleb kohalike traditsioonidega siduda ja siis sel moel ühiskonda üles ehitada, Kabuli inimesed küll tahavad seda,» kinnitas Lesk.

«Kui võimul oli kuningas, oli ta riigi sümbol, samas keskaparaat oli nõrk, kohalikud kogukonnad aga tugevad. Praegu on keskvalitsus tugev, kohalikud kogukonnad jällegi nõrgad,» selgitas Lesk.

«Uus parlament nüüd näitab, kas on võimalik lääneriikide toetust laiemale pinnale kanda. Hamid Karzai toetus kohalike seas on samas täiesti arvestatav, sest tema puhul teatakse, mida ta teeb, uute puhul on määramatus suur,» kirjeldas ta.