Siseministeerium taotleb aastateks 2016-2017 ligi kolm miljonit eurot lisaraha, et tagada piisavas mahus korrakaitse Tapa piirkonnas, kus hakkavad baseeruma liitlasvägede kaitseväelased.
Siseministeerium: liitlasvägede tulek nõuab lisaraha ka korrakaitsele
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koorti sõnul on siseministeerium taotlenud lisaraha selleks, et tulla veel paremini toime turvalisuse tagamisega selles piirkonnas. «Tihti seostatakse Eesti julgeolekut ainult kaitse- ja välispoliitilisest aspektist lähtuvalt. Liitlasvägede tulek Eestisse on märksa laiem, kui vaid uue kasarmu ehitamine,» rääkis Koort BNS-ile.
Tema sõnul on selgelt vaja pöörata tähelepanu ka siseriiklikule aspektile ja ennetada võimalik juhtumeid. «Liitlasväed tulevad teisest keskkonnast ja teisest kultuuriruumist ning nende abistamine on oluline. Siseministeerium peab vajalikuks pööratra sellele tähelepanu praegu ja tagada turvaline keskkond,» selgitas Koort.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) valmisoleku ja reageerimise büroo juhi Marti Magnuse sõnul on varasemast suurem liitlassõdurite kohalolek Tapa piirkonna elanike jaoks tavapärasest erinev olukord, samuti on uues ja harjumatus keskkonnas külalised. «Tänaseni ei ole liitlassõdurite kohalolu toonud kaasa tõsisemaid vahejuhtumeid. Siiski vahetame võimalike riskide maandamiseks regulaarselt infot kaitseväega, analüüsime olukorda ning püüame potentsiaalseid riskiolukordi ennetada,» ütles Magnus BNS-ile.
Tema sõnul arvestab PPA politseitöö kavandamisel nii kohalike olude kui ka teiste riikide kogemustega. «Praegu ei ole siiski olnud põhjust politsei tavapärast töökorraldust muuta,» lisas Magnus.
Tapast saab piirkond, kus paiknevad peamiselt liitlasvägede üksused. Näiteks märtis lõpus tervitati kaitseväe Tapa linnakus pidulikult tseremooniaga teenistust alustanud Ameerika Ühendriikide uut kompanii suurust soomusüksust.