Eesti, Läti ja Leedu vajavad liitlaste brigaadisuuruse üksuse pidevat kohaolekut oma territooriumil, sõnas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson: Balti riigid vajavad brigaadisuuruse üksuse kohalolekut
«Tahan rõhutada, et Eestit ei ähvarda täna Venemaa sõjaline rünnak. See muidugi ei tähenda, et naaberriigi agressiivsuse kasv ei peaks meid sundima koos liitlastega suurendama heidutusmäära,» ütles esmaspäeval riigikaitsekomisjoni esimeheks valitud Marko Mihkelson BNS-ile.
«Eesti ja teised Balti riigid vajavad kindlasti liitlasjõudude püsivat ja eeldatavalt brigaadisuurust paiknemist meie riikide territooriumitel. Selle nimel tehakse täna järjepidevat tööd,» sõnas ta.
Samuti toonitas Mihkelson iseseisva kaitsevõime tugevdamise tähtsust. «Eriti viimastel aastatel on siin tehtud väga olulisi investeeringuid ning kehtiv riigikaitse arengukava on realistlikum ja Eestile vajaminevaid võimekusi loov või tugevdav,» ütles ta.
«Igasugused jutud tundidest või päevadest on siiski vaid spekulatsioon,» sõnas Mihkelson. «Tuletan meelde, et 1994. aastal lubas toonane Venemaa kaitseminister Pavel Gratšov kahe tunniga vallutada Groznõi. Mis aga tegelikult juhtus, teame hästi.»
Riigikaitsekomisjoni esimees sõnas, et NATO kaitseplaneerijad arvestavad kindlasti erinevate stsenaariumitega ning militaarekspertidel on erinevaid nägemusi Eesti kaitstavuse kohta. «Kuid meile on täna oluline mitte asjatult häirekella taguda, vaid sihikindlalt töötada liitlaste kohaloleku suurendamise nimel. Mida reaalsem on NATO heidutusmäär ning meie enda kaitsetahte tõsiseltvõetavus, seda vähem on põhjust karta võimalikku konflikti. Viimase võimalikkust aitab muuhulgas taandada ka aktiivne ja tark diplomaatia,» sõnas Mihkelson.
Ta lisas, et esmaspäeval tööd alustanud riigikogu uue koosseisu riigikaitsekomisjon võtab antud teemad kindlasti lähiajal oma tähelepanu alla.