Kasekamp nentis, et Ilves on pärast Krimmi annekteerimist korduvalt ja avalikult esinenud avaldustega, kus ta kutsub allianssi üles suurendama oma kohalolekut Balti riikides. «Ideaalis oleksid selleks NATO baasid Balti riikides,» märkis politoloog.
Kasekampi hinnangul kritiseeris Ilves üht NATO Walesi tippkohtumise põhisaavutust – otsust luua ülikiire reageerimisega üksused. «Ilves ütles, et need on vajalikud, kuid tõhusam oleks ikka vägede alaline kohalolek,» sõnas Kasekamp. «Usutluses osundas Ilves, et kiirreageerimisüksus, mis pole tegelikult veel formeeritud, ei jõuaks piisavalt kiiresti kohale».
«Püüdes põhjendada kohaoleku vajadust viitas Ilves dramaatiliselt meie piirkonnas toimuvatele Venemaa sõjaväeõppustele, kus harjutatakse äkkrünnakut naabrite vastu,» sõnas Kasekamp.
Samas nentis Kasekamp, et Ilvese kasutatud näide neljast tunnist on «selle intervjuu pahupool». Kasekampi hinnangul kasutas Ilves seda selleks, et lehe lugejale piltlikult näidata, kui ebapiisavad on senised meetmed lääneliitlaste poolt. «Seda ütlust saab paraku ka tõlgendada negatiivsena, hinnanguna Eesti kaitsevõimele,» sõnas Kasekamp. «Selle näite toomiselosas võiks riigipea sõnastus võinud olla kaalutletum,» sõnas politoloog.
Kasekamp sõnas samas, et käimasolevas infosõjas on Ilves «eesliinil Eesti kõige tugevam tegija».
«Ta tunneb välispoliitilise valdkonnaga tegevat rahvusvahelist ajakirjandust paremini kui keegi teine Eestis ning nendes ringkondades on Ilvese kommentaarid, arvamused ja hinnangud alati oodatud ja märgatud,» ütles Kasekamp.
President Toomas Hendrik Ilves ütles usutluses The Telegraphile, et tuumapommi süütenööri lähedal istuva Eesti kaitseks on NATO vägede püsiv kohalolu tungivalt soovituslik. «Me oleme näinud lepitamatute jõudude retoorika kasvu ning ähvardavaid lausungeid, millest Eestit mitte ei jäeta välja, vaid käsitletakse ühena ähvardatavatest riikidest,» ütles Ilves väljaandele.