/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/04/11/3952163t1h450e.jpg)
Venemaal ei ole Eestit nelja tunniga vallutada võimalik, ilmselt püüdis president Ilves selle näitega ajakirjanikule näitlikustada meie naaberriigi vägede kiire reageerimise võimekust, arvab kindral Ants Laaneots.
Laaneots: Ilvese näide Eesti vallutamisest nelja tunniga oli kujundlik näitlikustamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis nädalavahetusel The Telegraphis ilmunud usutluses, et NATO peaks muutunud julgeolekuolukorra tõttu saatma Eestisse püsivalt vähemalt ühe brigaadi. Ta ütles, et rünnaku korral võtab aega viis päeva kuni nädal, et partnerite abiväed kohale jõuavad. Samas on Venemaa rünnakuvõimekus sisuliselt momentaanne ning nelja tunni jooksul on invasioon juba lõppenud.
Kindral Ants Laaneots arvas, et selleski intervjuus võis ajakirjanik midagi valesti kirja panna või presidenti valesti mõista.
«Julgeolekuolukord on tõesti selline, et Venemaa käitumist keegi ennustada ei oska. Nad on nii närvilised, käib ägenenud ettevalmistus, aga see on pigem psühholoogiline,» arvas Laaneots. «Venemaa juhtkond saab aru, et pealetung lääne poole, Balti riikidesse tähendab suurt maailmasõda.»
Laaneots oli küll nõus, et meie julgeolekuolukord halveneb, mida demonstreerivad ka õhupiiri rikkumised, kuid võimalust, et Venemaa Eesti vastu rünnakut alustaks, peab ta väga väikeseks.
«Aga muus osas, mis puudutab Ilvese intervjuud, toetan teda käte ja jalgadega: selline väike riik nagu meie sellises julgeolekuolukorras peab olema valmis kõige halvemaks. Meile on tähtis, et oleks pidev NATO vägede juuresolek. Samuti, et meil oleksid välja ehitatud eelpositsioneerimislaod suurtele üksustele, mis võimaldaks väga kiiresti meeskonnal siia tulla,» ütles Laaneots.
«Ma arvan, et see oli Ilvesel lihtsalt näide, see neli tundi. Vene väed on meile nii lähedal, nad on nii kaua harjutanud, nii et nende reaktsioon siis võib olla väga kiire. See neli tundi oli ilmselt «laest võetud» näitlik ajatermin, millega tahtis Ilves ajakirjanikule demonstreerida, et Vene väed on võimelised reageerima tundide jooksul, mitte et nad tegelikult nelja tunniga Eesti ära võtaks,» arvas Laaneots. «No ei ole niimoodi see asi!»
«Me ise lähtume esmases enesekaitses 3-5 ööpäevast, mida nüüd tingimata peab oluliselt kiirendama liitlasvägede siia juurdetoomisega,» märkis Laaneots.
Ka kaitseväe endine juht Johannes Kert ütles, et ei pea võimalikuks Eesti invasiooni vaid nelja tunni jooksul. «See ei ole tõenäoline,» ütles Kert, kuid jättis presidendi enda kommenteerida, mida ta selle väitega silmas pidas.