/nginx/o/2011/11/02/817658t1h0bd7.jpg)
Siseministeeriumi kinnitusel oli kantsler Leif Kalev juba varasemalt rääkinud minister Hanno Pevkuriga plaanist amet maha panna, kuid meediaskandaal kiirendas seda. Kantsleri abikaasa Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson nentis, et ei tea hetkel, kas asub kontaktpunkti juhtima.
Siseministeeriumi kantsler Leif Kalev esitas eile siseminister Hanno Pevkurile lahkumisavalduse. Nimelt paljastas «Aktuaalne kaamera», et siseministeerium määras Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunktiks ilma konkursita Tallinna ülikooli ja seda rahastatakse 200 000 euroga aastas. Samal ajal on siseministeeriumi kantsler Leif Kalev Tallinna ülikooli professor ja sama õppeasutuse riigiteaduste instituudi endine juht. Projekti kontaktisik Tallinna ülikooli juures on Mari-Liis Jakobson, kes on ühtlasi kantsler Leif Kalevi abikaasa.
Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks selgitas, et kantsler lahkub pigem seetõttu, et soovib rohkem keskenduda akadeemilisele tööle ning selle sammu tegemine on ministri ja kantsleri vahel ka varem jutuks olnud.
Samas nentis Kalev eilses teates, et selle sammu astumist kiirendas «Aktuaalse kaamera» uudislõik. «Olen suhteliselt privaatsust hindav inimene. Samuti arvan, et asjad peavad mitte ainult õiged olema, vaid ka õiged näima,» vahendas siseministeeriumi pressitalitus Kalevi sõnu.
Siseministeerium tegi ekspertiisi
Kuidas oli ikkagi Kalev seotud sellega, et Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunktiks Tallinna ülikool määrati?
Viks selgitas, et riikliku kontaktpunkti määramisel lähtuti ministeeriumi tehtud ekspertiisist, kus väidetavalt kaaluti erinevaid variante. Ministeeriumi ekspertiisi kohaselt «aitab koostöö Tallinna ülikooliga oluliselt kaasa rände- ja varjupaigapoliitika kujundamise võimalikult hea kvaliteedi tagamisele ja parandab teadus- ja arenduskoostööd nimetatud valdkondades».
«Teisalt võimaldab see sisekaitseakadeemial keskenduda eelkõige siseturvalisuse põhivaldkondade nagu korrakaitse, piirivalve ja pääste arendustegevusele,» selgitas Viks, miks punkt sisekaitseakadeemia alt ikkagi ära kolitakse.
Siseministeeriumi õigusosakond hindas Viksi sõnul riigihanke vajadust, ent leidis, et seda pole vaja. «Avalikku konkurssi ei korraldatud, sest tegemist ei ole siseministeeriumi poolt tellitava teenusega ning lepingupartneriteks on Euroopa Komisjon ja riiklik kontaktpunkt,» põhjendas Viks.
Tema kinnitusel tegid taustatöö spetsialistid, kuid samas nentis ta, et kantsleriga tuli otsused kooskõlastada.
Kontaktpunkti määramise käskkirja allkirjastas siseminister Hanno Pevkur vastavalt valitsuse otsusele.
Eile toimus Viksi sõnul ka Pevkuri ja Kalevi kohtumine meediakajastuse tõttu, kuid seda kantsleri initsiatiivil, kes soovis anda ministrile põhjalikku ülevaadet nii teema sisust kui meedias ilmunust.
Tallinna ülikooli üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson ütles, et tema meelest ei olnud tema isikliku elu fookusesse seadmine kontaktpunktist rääkimisel õige. Ta selgitas, et on rektoraadi palvel olnud kontaktisikuks ja valmistanud ette kontaktpunkti kolimist Tallinna ülikooli alla.
«Mina olen seotud ettevalmistamisega, suhelnud Tallinna ülikoolis selle nimel, et sisekaitseakadeemia inimesed saaksid tulla üle võimalikult samadel tingimustel, nagu nad seni on töötanud. Et bürokraatlik pool saaks kaetud, et eelarve saaks kokku nii, et see kataks ära tegevused, mida nõuab Euroopa Komisjon,» tõi ta näiteid oma senistest tegevustest.
Jakobson kaalub juhtimist
«Minu kui kontaktisiku ülesanne on olnud seda asja vormiliselt ette valmistada. Ma olen suhelnud sisekaitseakadeemia inimestega, siseministeeriumi rände ja kodakondsuspoliitika osakonnaga, rektoraadiga, kelle palvel ma seda kõik teen,» lisas Jakobson, kes kinnitas, et talle on tehtud ka ettepanek kontaktpunkti juhtida, aga see ei ole seni olnud formaalne. Praegu ei tea veel Jakobson, kas ta võtaks pakkumise vastu.
«Ma ei ole vaimustunud hetkel sellest, et mind kujutatakse kui kellegi abikaasat ja mingit skeemitajat. Oleme rääkinud ülikooli sees isiklikust suhtest siseministeeriumi töötajaga. Minu tööandja ei näinud selles probleemi ja ma ise ka ei leidnud, et see oleks väga suur probleem, sest otsustajad olid teised inimesed. Minu poole on ka varem siseministeeriumist pöördutud palvetega anda ekspertarvamusi. Olen olnud teinekord nõus, kuid olen loobunud, sest ma ei soovi sõlmida töölepingut oma abikaasaga. Antud juhul see ei olnud minu jaoks konflikti koht, sest olin ülikooli sees nõus kontaktipunkti tegevuste juures abiks olema,» selgitas Jakobson.
Euroopa rändevõrgustik on uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriikide kontaktpunktidest ja kontaktpunktide juurde loodud kohaliku võrgustiku liikmetest. Euroopa rändevõrgustiku tööd koordineerib Euroopa Komisjon.
Võrgustiku peamine eesmärk on koguda ja analüüsida rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada seda teavet. Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkt Eestis on hetkel sisekaitseakadeemia all töötav migratsiooniuuringute keskus.