Parlamendi liikmed parandaks ja selgitaks enda tööd

Riigikogu saal öisel istungil. Foto: Mihkel Maripuu

Kui mõni riigikogulane sooviks rahvale selgitada, et oluliste muutuste tegemiseks pole abi ainilt riigikogust, sooviks teised muuta riigikogu tööd, et hädavajalikud otsused edaspidi paremini tehtud saaks.

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, millise Eesti probleemi, mis oleks riigikogu võimuses, sooviks nad enne valimisi lahendada. Samuti palusime selgitada, kuidas seda teha saaks. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat.

Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Aleksei Lotman (Eestimaa Rohelised)

Pooleliolevaid olulisi asju on mitmeid, kuid kui ühte välja tuua, siis selleks võiks olla kohaliku rahvahääletuse seadustamine. Selleks tuleb lõpuni menetleda ja vastu võtta Roheliste poolt esitatud eelnõu, mis on praegu riigikogu menetluses.

Inara Luigas (Keskerakond)

Probleem on, et valitsus, mille moodustavad IRL, Reformierakond ja Eestimaa Rohelised, ei teeni juba ammu oma riigi rahvast. Seega on riigikogu võimuses avaldada neile umbusaldust. Kuna häältest jääb puudu, pole kõige suuremat probleemi võimalik riigis lahendada. Tuleb ootama jääda paremaid aegu. Kindlasti sünnib see peale valimisi.

Jüri Ratas (Keskerakond)

Eesti ühes suurimaks probleemiks loen koalitsiooni- ja opositsioonierakondade jäika vastasseisu, mistõttu jäävad paljud kasulikud seaduseelnõude ettepanekud juba eos menetlemata.

Siiski loodan, et veel enne valimisi leiavad koalitsioon ja opositsioon eesti rahvale  kõige tähtsamas küsimuses – töökohtade loomises, konsensuse. Lahendada tuleb aga seda konstruktiivsete läbirääkimiste teel ja välistades vastastikused süüdistused.

Rain Rosimannus (Reformierakonnas)

Laiendada arusaama, et kõik ei ole riigikogu võimuses. Süüa vähem pekist, rohkem liikuda, teha rohkem koostööd, olla ettevõtlikum - need ja väga paljud muud elukvaliteeti parandavad asjad on inimeste endi võimuses.

Paul-Eerik Rummo (Reformierakond)

Vahel on ju tõesti n.-ö. tulekahju-olukordi, mis tuleb kiiresti mõne üksikakti abil ära lahendada, aga üldiselt kuulub selline praktika üleminekuaegade juurde, millest Eesti on nüüdseks juba ammu üle saanud. Korralik seadusandlik baas, millelt edasi minna, on olemas.

Probleeme tajutakse, kaardistatakse ja lahendatakse kompleksselt ja kindlasti ei tee seda parlament üksinda, vaid koostöös teiste võimutasandite ja kodanikuühiskonnaga.

Imre Sooäär (Reformierakond)

Vastavalt meie põhiseadusele ei saa riigikogu lahenda probleeme. Selleks on teised institutsioonid. Riigikogu peab looma tõhusa seadusandliku keskkonna, mis tagab riigi toimimise ja tasakaalu ühiskonnas. Mina ei usu sellesse, et riigikogu peaks pidevalt aktiivselt sekkuma erinevatesse ühiskonnas toimuvatesse protsessidesse.

Tahan loota, et meie rahvas on piisavalt tark, et ka oma peaga mõelda ja lõpuks ometi võiks toimima hakata kaua oodatud ühiskonna iseregulatsioon.

Jüri Tamm (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Pean oluliseks valimisseaduse muutmist, mis tooks riigikogusse rahva poolt enim häälis saanud inimesed. See suurendaks nii valijate kui valitavate vastutust ning tõstaks rahva huvi riigis toimuva vastu.

Harri Õunapuu (Reformierakond)

Need probleemid, mis on olnud selle koosseisu võimuses vastu võtta, on ka võetud.