Rahvasaadikud muudaks kohe makse ja toetusi

Foto: Lennart Rikk

Paljude riigikogulaste arvates oleks Eestile kõige kasulikuim, kui nad saaksid nüüd ja kohe muuta maksusüsteemi või toetusi.

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, millise Eesti probleemi, mis oleks riigikogu võimuses, sooviks nad enne valimisi lahendada. Samuti palusime selgitada, kuidas seda teha saaks. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Peep Aru (Reformierakond)

Võtaksin vastu ATS-i (avaliku teenistuse seaduse) uue redaktsiooni, et vähendada ametnike arvu ja oluliselt võrdsustada nende töötingimusi töölepinguseaduse alusel töötavate inimeste omadega.

Kalev Kotkas (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

FIE-de ettevõtte tasuta üleminek uuele omanikule (ehk nn "talu isalt pojale" probleemi lahendus) ja FIE-dele ravikindlustuse tagamine teistega võrdsetel alustel. Eelnõu on juba esitatud.

Peeter Kreitzberg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Tasuta haridus : kõigile lasteaia koht, tasuta huviharidus, tasuta koolitoit ja kõrgharidus. Eeldab mõningast maksusüsteemi muutmist ja eelarve ümberstruktureerimist. See pole utopistlik. Edukaimas Euroopa riigis Soomes see nii ongi ja ammu juba. See tähendab pikema arenguperspektiivse võtmist, õieti strateegilisele arengukavale panustamist.

Valdur Lahtvee (Eestimaa Rohelised)

Majandusedu arvestamine on kiiremas korras vaja viia uutele alustele – lisaks rahakapitali  näitajatele (nagu tänane sisemajanduse kogutoodang - SKT)on vaja majandusedu näitajana mõõta ka looduskapitali ja inimkapitali. Tänane majanduskasv ja heaolu on sündinud loodus- ja inimkapitali kahanemise s.o. meie lastelaset arvelt.

Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Looks tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse.

Liisa Pakosta (Isamaa ja Res Publica Liit)

Riigikogus muidugi ei vii läbi muutusi üksikisikud, vaid riigikogu enamus. Eelnõudest tegelen kolmega. Raskustes perede aitamine, üksikvanemate toetusfond ja tõtt-öelda vajavad ka sellises teemas nagu sünnitamine nii mõnedki sätted põhiseadusega kooskõlla viimist, seni lihtsalt pole ükski sotsiaalkomisjoni liige riigikogust veel sünnitamas käinud ja võib-olla pole probleemidega lihtsalt kursis oldud.

Kui küsite konkreetselt ühte asja, mida konkreetselt ühe riigikogu liikmena saan veel enne valimisi ära teha, siis üksikisikuna olen koostanud riigikogu ajaloo esimese raporti koolide pikapäevarühmade ja huvitegevuste kohta, mis on just hetkel tulistes aruteludes - kuid perede, laste ja koolide huve silmas pidades on mul selge siht siiski vaatamata opositsiooni eilsele jõulisele vastuseisule oma seisukohad jõusse saada. Raport sisaldab hetkeseisuga 23 ettepanekut ja soovitust, arv võib lõplikul kinnitamisel muutuda.

Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Aega kaotamata tuleks algust teha laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega: ka töötu vanema laps ei kannata kasvamisega, kuni ta riigiisadele viimaks ehk meelde tuleb. Tema areng jääb kängu või kasvab ta sootuks kiiva. Meie väikeses, saati madala sündimusega ühiskonnas on aga iga laps võrratult kallim kui mis tahes euro. Jutt on Eesti riigi potentsiaalist, kestmisest üldse.

Kohe annaks seadustada näit üksikvanema lapse toetuse tõstmise seniselt 300 kroonilt 1050 krooni peale; sama suure riigipoolse elatisraha maksmise lapsele, niikaua kui kohustatud vanem seda ei tee; täiendava 450-kroonise lapsetoetuse neile lastele, kelle töötu(d) vanem(ad) ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust jne.

Olen esitanud riigikogule mitmeid vastavasisulisi seaduseelnõusid, tõstatanud probleemi ka riiklikult tähtsa küsimusena, milles tõin välja sotside ettepanekud laste vaesusriski vähendamiseks.

Mati Raidma (Reformierakond)

Siiani on hingel säilinud ebavõrdsus, mis sisejulgeoleku erinevate teenistuste (politsei, piirivalvurite ja päästjate) vahel sotsiaalsetes garantiides valitseb.

Lahendus saab olla kas päästeteenistuse seaduse muutmises või avaliku teenistuse seaduse üldisemas korrastamises.

Rein Ratas (Keskerakond)

Toasoojuse hinna alandamine käibemaksu ja kütuseaktsiisi vähendamise teel. Selleks peaks riigikogu vastu võtma Eesti keskerakonna fraktsiooni esitatu, seda mõnevõrra täiendades.

Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit)

Monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmine oli üks samm koduomanike kaitse huvides. Riigikogu peaks järgmisena kaotama kodualuse maa maksu. See koormis on eriti Tallinna vanades asumites koduomanikele ebaõiglaselt kõrge koormis.

Toomas Trapido (Eestimaa Rohelised)

Tõsta oluliselt toimetulekupiiri, nt 2000 kroonini praeguse 1000 asemel. Olgu muuga, kuidas on, aga toimetulekupiir on selgelt ajale jalgu jäänud nii rahaliselt kui moraalselt. Lahendus on riigikogu võimuses, lahendus maksab minu kiire arvutuse järgi umbes 350 miljonit lisakrooni ning eelkõige on see koalitsioonierakondade kätes, aga sel võiks olla terve riigikogu toetus.

Ester Tuiksoo (Rahvaliit)

Ma ei ole üheldgi varasemal aastal saanud nii palju palvekirju rahaliseks toetuseks , kui sellel aastal. See tähendab , et tublisid noori kes soovivsd õppida on hulgim kui riigi toetussüsteem suudab toetada. Noori abivajajaid , kes oma eluga toime ei tule on rohkem kui kunagi varem. Riik vajab tõhusamat sotsiaalset toetussüsteemi eriti õppuritele, ja seda ju suudaks 2011 a.eelarves arvestada.

Muidugi on kitsaskohti mujalgi nagu nt. omavalitsuste kesised rahalised olukorrad, noorte ja puudust kannatavate perede toetamine (eriti haridusvaldkonnas) peab olema riigi üks prioriteetidest. Kahjuks on tänane valitsus kurt selliste teemade jaoks.

Riigikogu XI koosseisu valitseva koalitsiooni nõrgeimad valdkonnad ongi olematu regionaal- ja hariduspoliitika.

Marika Tuus (Keskerakond)

Neid probleeme on palju, ent kui pean valima ühe, siis on see kompleksne maksureform. Soojusenergia käibemaksu tuleks alandada, sest kõrgete toasooja hindade taga on eelkõige kõrged riigimaksud.

Kindlasti astmeline tulumaks – mis suurendaks suuretululiste ja vähendaks madalatululiste maksukoormust. Oleks ülim aeg lõpetada see nõukaajast kopeeritud maksusüsteem. Heaolu ei saa ehitada ebaõiglusele.

Ja muidugi  tuleks taastada ettevõtete kasumimaks. EL-s ainulaadne süsteem pole soodustanud investeeringuid nagu loodeti. Küüniline on , et välisettevõtted maksavad Eestis teenitud kasumilt maksu oma koduriigile. Ja maksustada dividendid sotsiaalmaksuga. Samuti tuleks soojusenergia käibemaksu alandada, sest  kõrgete toasooja hindade taga on eelkõige kõrged riigimaksud. (monopolide vastane seadus on ju lihtsalt peibutuspart.)