Neitsitorni keldrisaalis saab aasta lõpuni vaadata näitust «Magus kaup. Tallinna maiustusetootjad 1918 - 1940». Tallinncity jaoks tegi väikese ülevaate üle poole sajandi magusavabrikus Kalev ametis olnud teadur Otto Kubo.
Galerii: milliseid maiustusi toodeti vanas Tallinnas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas oli enne sõda ligi 50 maiustustevalmistajat
Eelmise Eesti Vabariigi ajal tegutses nii Tallinnas kui ka mujal Eestis palju erinevaid maiustustetootjaid – kokku 200 ringis. Tallinnas oli ligi 50 maiustustevalmistajat, 9 suurema ettevõtte: Kawe, Ginovkeri, Brandmanni, Klaussoni, Riola, Eelise, Efekti, Endla ja Stude 1940. aastal toimunud riigistamise ja sellele järgnenud ühendamise teel sündis tänane Kalevi kommivabik.
Enne Teist maailmasõda oli kahtlemata suurim ja tuntuim Kawe kondiitritööstus, mille 1921. aastal asutasid vennad Karl ja Kolla Wellner. Ettevõtte nimi saadi mõlema venna initsiaalidest K ja W, mis väljaöelduna kõlasidki KAA-WEE. Kawes valmistati kokku üle 300 nimetuse maiustusi: šokolaaditahvleid ja -kompvekke, marmelaadi, pastilaad, vahvleid, dražeesid, martsipani, karamelli ning küpsiseid. Kawe oli ka üks esimesi konditiiritööstusettevõtteid, mis alustas toodete eksportimist. 1939. aastal moodustas AS Kawe toodang pea 43 protsenti kogu Eesti maiustuste üldtoodangust.
Kawe esinduskauplus asus Vabaduse väljakul Harju tänava nurgal, kus praegu paikneb apteek.
Suuruselt teine maiustustetootja ennesõjaaegses Eestis – Ginovker & Ko alustas tegevust 1906. aastal algselt kompvekivabrik Orjol nime all. Ettevõte kuulus juudi päritolu perekond Ginovkerile, kelle noorim liige Leo Ginovker elab tänaseni Tallinnas ja tähistas möödunud aastal oma 100. sünnipäeva. Ginovkeri vabrik oli Eesti tolle aja suurim biskviiditootja, nende biskviidid moodustasid näiteks 1930. aastal üle 90 protsendi kogu vabariigi biskviiditoodangust. Šokolaadi- ja kompvekkide valmistamisel oli Ginovker & Ko osatähtsus tagasihoidlikum.
1901. aastal Tallinnas asutatud August Brandmanni magusavabrik paiknes sellel kohal, kus täna on välisministeeriumi hoone Rävala puiesteel. Tehas hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus. Eesti suuruselt kolmanda maiustustetootjana valmistas Brandmanni vabrik nii karamelle kui ka šokolaaditooteid, kakaod ja biskviite.
Vanalinnas Pikal tänaval praeguse Maiasmoka kohviku asukohas 1864. aastast tegutsenud Georg Stude äri oli küll eelpool nimetatutest tootmismahtude poolest väiksem, kuid selle võrra enam oli äri tuntud oma eksklusiivsete toodete – marsipanikujukeste, käsitöökompvekkide ja tortide-kookide poolest. Martsipanikujukestega varustas Georg Stude 20. sajandi algul isegi vene keisri õukonda. Tema äri vaateaknad, eriti just pühade puhul, olid paljude meelest kogu linna kõige uhkemad, ja neid käidi vaatamas lähemalt ning kaugemalt.
Suuremad ja jõukamad magusatootjad panustasid palju oma maiustuste pakenditesse, et meelitada inimesi rohkem ostma. Lastele pakuti muinasjututegelastega komme ja šokolaade: Saabastega Kass, Printsess, Maks ja Moorits jne. Palju oli vahvate nimetuste ja humoorikate piltidega maiustusi nagu Pätt, Lõbusad Loomad, Hiinlane, Pulmasõit, Moodne Joon, Uperpall, Röövel, Pruudike, Rahva Sõber, Lõbu, Magus Onu, Seebra, Don Kihot, Kratt jpt. Samuti kohtas maiustustel tolleaegseid «kuumi staare» nagu näiteks lapsfilmitäht Shirley Temple'it või Kanadas sündinud viisikud.
PÕNEV NÄITUS: Väljapanekut «Magus kaup. Tallinna maiustusetootjad 1918 - 1940». saab vaadata Neitsitorni keldrisaalis T - L kell 12.00 - 18.30.