Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Uue parkimisrakendusega lisandub Tallinna kesklinna 1000 uut parkimiskohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jonatan Karjus
Copy

Täna käivitus eestlaste poolt välja töötatud uus parkimisrakendus Barking, millega tekib Tallinna kesklinnas juurde ligi 1000 uut parkimiskohta.

Barkingu rakendusega avaneb autojuhtidel võimalus parkida seni avalikkusele suletud olnud parkimiskohtadele, nagu erinevate asutuste parklad, korteriühistute parklad ja eraparklad.

Tallinna kesklinnas on liitunud rakendusega 13 parklat maksimaalselt ligi 1000 parkimiskohaga nii vanalinna, südalinna kui kesklinna parkimistsoonides. Järgmistel nädalatel lisandub veel sadu uusi parkimiskohti. Tänaseks on teiste seas liitunud rakendusega Estonia Teater, Rahvusraamatukogu, Tallinna inglise kolledži spordihoone ja paljud teised atraktiivse asukohaga parklad.

Barkingu müügi- ja arendusjuhi Mikk Mosese sõnul on rakenduse eesmärk pakkuda inimestele võimalust parkida odavamalt ja mugavamalt kui linnatänavatel. «Rakenduse kasutajad saavad interaktiivse kaardi pealt välja valida endale sobiva parkimiskoha ning selle ette broneerida. See tagab, et parkimiskoht on parklasse jõudes reaalselt olemas. Samuti on Barkinguga parkimine alati soodsam kui linnatänavatel: südalinnas algab Barkinguga parkimistund 1,99 eurost,» selgitas Moses.

Ettevõtte tegevjuhi Kustas Kõivu sõnul aitab rakendus hajutada koormust Tallinna südalinna parkimiskohtadele, andes inimestele võimaluse parkida parkimiskohtadele, kuhu varem neil ligipääs puudus. «Näiteks Tallinna südalinnas on tänava ääres hetkel 612 parkimiskohta, mille täituvus on linnavalitsuse hinnangul ligi 95 protsenti. Barkinguga tekib parkimiskohti samas suurusjärgus juurde» rääkis Kõiv.

«Samuti kutsun üles korteriühistuid, asutusi ja ettevõtteid, kellel on Tallinnas parkimiskohti üle, Barkinguga liituma, et panna maa tühjalt seismise asemel tulu teenima,» lisas Kõiv.

Tagasi üles