Sotside volikogu kiitis koalitsiooni mineku heaks

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) volikogu kiitis täna õhtul pea kolm tundi kestnud arutelu järel heaks kolme erakonna koalitsioonileppe.

Koalitsiooni mineku poolt hääletas 42, vastu oli kuus ja erapooletuks jäi viis volikogu saadikut.

SDE esimees Sven Mikser ütles pärast hääletust Postimehele, et volikogul käidi punkt-punktilt läbi kogu koalitsioonileppe lubadused, kuluread ja katteallikad. «Tehnilisi küsimusi oli päris palju: kuidas üks või teine meede saab ellu rakendatud, miks üks või teine meede rakendub just nimelt ühel või teisel aastal või kuidas on ette nähtud kulude katmine teiselt poolt,» rääkis ta.

Küsimusele, kui hästi on koalitsioonileppes esindatud sotsiaaldemokraatide huvid ja lubadused, vastas Mikser, et volikogu erinevatel liikmetel on mõnevõrra erinevad hinnangud. Tema sõnul on erakonnal põhjust rahul olla selle osaga lepingust, mis käsitleb lastega perede ja tööl käivate inimeste toimetulekut. «Võib-olla võiks rohkem rõhku olla regionaalpoliitikal, ka maaelu-, põllumajanduspoliitikal. Kindlasti nende valdkondade ministritel saab olema järgmises valitsuses suur väljakutse, et leida lisaressursse, et kõik vajalikud asjad saaks tehtud,» märkis ta.

Rääkides volikogus küsimusi tekitanud regionaalarengu valdkonnast, ütles Mikser, et kindlasti on koalitsioonilepingus rohkem meetmeid, mis pakuvad lahendusi lastega perede või madalapalgaliste toimetulekule, ja need on konkreetsemalt välja joonistatud koos konkreetsete numbritega kui need, mis puudutavad regionaalarengut.

«See on ka mõnes mõttes ju arusaadav, sest koalitsioon on seadnud eesmärgiks viia läbi riigireform, sealhulgas haldusterritoriaalne reform, aga nende kriteeriumide kokkuleppimine, mille alusel see reform toimub, seisab alles ees. Nii et siin on lahtisi otsi rohkem ja seetõttu ka küsimusi rohkem kindlasti,» lausus Mikser.

Koalitsiooni koostöövõimest rääkides pidas ta oluliseks, et kõik osalised annaksid oma parima, et tekitada ja hoida usaldust ning olla valmis ühiselt ellu viima kõiki koalitsiooni prioriteete. «On selge, et kui igaüks hakkab ainult tekki oma poole või oma ministeeriumide poole tirima, siis tulemus ei ole väga hea. Kui valitsus suudab meeskonnana töötada ja võib-olla mitte nii väga iga poliitilist punkti maksimeerida, siis on olemas arvestatav tõenäosus, et see valitsus saab olema pikaealine,» rääkis ta.

Mikser avaldas veendumust, et usalduse loomise ja hoidmise küsimus on seejuures keskne. «Tuleb tunnistada, et partnerite vahelise usaldusega on meil väljakutse,» ütles SDE esimees.

Tartu sotsiaaldemokraadist abilinnapea Kajar Lember märkis, et oleks kauaaegse omavalitsusjuhina tahtnud lepingus näha oluliselt rohkem punkte, mis puudutavad regionaalarengut ja kohalikke omavalitsusi. Rõõmu saab tema hinnangul tunda kohalike teede rahastamise suurendamise üle. «Kurb olen ma loomulikult selle pärast, et meil tekivad omavalitsusele väga selged kulud ka läbi aktsiiside tõstmise ja kõige selle, aga selleks tulubaasi katet ei tule,» ütles ta.

Pärast volikogu koosolekut kogunes SDE juhatus, mis kinnitas erakonna ministrikandidaadid. Kaitseministrina jätkab valitsuses Mikser ning praegusest majandus- ja taristuministrist Urve Palost saab väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Kultuuriministriks saab erakonna senine peasekretär Indrek Saar ning tervise- ja tööministriks Rannar Vassiljev.

Mikseri asendusliikmena pääseb parlamenti Hardi Volmer, Saare asemel Mark Soosaar ja Palo asemel Marianne Mikko. Lääne-Virumaal 2172 häält saanud Vassiljev ei osutunud riigikokku valituks.

Reformierakond, SDE ja Isamaa ja Res Publica Liit sõlmivad koalitsioonilepingu kolmapäeva keskpäeval. Kell 14 esitab Reformierakonna esimees, peaministrikandidaat Taavi Rõivas riigikogule ettekande valitsuse moodustamise alustest, misjärel peab parlament otsustama, kas anda talle valitsuse moodustamiseks volitused.

Volituste saamisel peaks Rõivas sõitma Kadriorgu, et esitada uue valitsuse koosseis presidendile. Uus, maksimaalselt 15-liikmeline valitsus astub ametisse vande andmisega riigikogu ees, millega algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Pärast seda vabastab president eelmise valitsuse ametist.