/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/01/425833t1h319e.jpg)
Janne Pukk leiab oma hiljuti Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöös, et ülikoolid saaksid piirduda tudengite sõelumisel ühe riigieksamiga, sest kes on edukas ühel eksamil, on seda sageli ka teisel.
Idee: ülikoolile piisab ühest riigieksamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuringutulemused annavad mõtteainet riigieksamite süsteemi korraldajatele ning kõrgkooli sisseastumist ette valmistavatele spetsialistidele,» kirjutas Pukk oma doktoritöös.
Ta meenutas debatte selle üle, kas on mõtet korraldada riigieksameid nende praegusel kujul, kus õpilased peavad lühikese perioodi jooksul läbima mitu eksamit.
«Uuringutulemused näitasid, et mida kõrgem on esimese riigieksami tulemus, seda kõrgemad on ka teise ja kolmanda riigieksami puhul saadud punktid,» märkis Pukk.
«Seega piisaks ühe sisseastumiseksami sooritamisest, et selgitada välja tulevase üliõpilase võimekus ning teha selle alusel prognoose üliõpilase õpikäitumise osas.»
Pukk tuvastas oma doktoritöös muuhulgas, et nominaalajaga lõpetavad ülikooli kõige suurema tõenäosusega keskmiste riigieksamitulemustega tudengid.
Üldjuhul näitab tema statistika siiski, et mida kehvemad on noore riigieksamitulemused, seda suurema tõenäosusega ei lõpeta ta ülikooli nominaalajaga.
Pukk uuris aastatel 1998-2004 ärinduse ja halduse õppesuunal haridust omandanud tudengeid, keda oli kokku 5726.
Kolm riigieksamit, mille tulemusi Pukk kõrvutas, olid emakeel, võõrkeel ja matemaatika.
Tema väitel osutavad uuritud kontingendi puhul ilmnenud tendentsid mõningatele üldisematele arengutele kogu Eesti kõrghariduses.