Tallinn sai üheks päevaks kolm haljasala juurde

Täna oli Tallinna kesklinnas mõni parkimiskoht vähem, sest nende asemele oli rajatud kolm ajutist parki.

Tegemist oli kultuuripealinna ootussarja «52 üllatust ja ideed» järjekordse üritusega, kus rahvusvahelise PARKing Day raames rajati kesklinna parkimiskohtadele kolm ajutist pisiparki.

Pargid sättisid paika ärgas linnakodanik Katrina Sokk, maastikuarhitekt Martin Allik ja TLÜ linnakorralduse magistrant Kadri Koppel. Inimesed reageerisid aktsioonile erinevalt, kõige rohkem tagasisidet said asjaosalised Viru tänava otsa rajatud pargis.

«Kui teie elaksite vanalinnas ja kui teie oleksite vanalinna sama palju investeerinud kui mina, siis te saaksite aru, et inimestel peavad parkimiskohad olema,» kuulsid oma murulapikesel istuvad neiud ühe linnamaasturiga daami käest.

Üks lillemüüja jättis oma auto parkimiskoha puudusel täpselt pargi ette. «See oli nüüd viimane asi, mis oli veel puudu sellest, et Tallinna linn omadega täitsa p...s oleks,» oli lillemüüja resoluutne.

«No kas see on terve mõistusega inimese tegu? No öelge mulle, kes tahab selles kohas, autode ja nende heitgaaside vahel puhata? Minge üles Musumäele, kui tahate pargis istuda,» soovitas lillemüüja.

Otse ajutise pargi kõrval oma sõidukit parkinud Toivo Kadu ütles, et teda kummaline aktsioon ei häiri. «Kui asja juriidilisest küljest vaadata, siis ega see vist päris seaduse järgi ei ole. See, et parkimispiletid on ostetud, ei tähenda vist ikka seda, et parkimiskohti mingi muu asjaga kinni võib panna,» arvas mees.

Ootamatult ilmus autode vahelt noorpaar, kes soovis ennast ajutises pargis pildistada lasta. Üliuhkelt riides pruutpaar pani tööle mitte ainult nendega kaasas olnud fotograafide, aga ka paljude turistide ja teiste läheduses viibinud inimeste kaamerad.

Aga üldiselt pöörati Viru tänava pargile vähe tähelepanu. Vaid mõned üksikud paljudest möödujatest jäid seisma ja tundsid huvi, millega tegu. Siis saabus korraga klassitäis lapsi koos õpetajaga, kellele Koppel asja kohta lühiülevaate andis.

Teises pargis, mis asus Suur-Karja tänava alguses, praktiliselt kultuuriministeeriumi ukse kõrval, oli möödujate huvi veel kesisem. Aga selle eest polnud seal ka kurjustavaid autoomanikke.

Kui noored murule laotatud tekil doominot mängima hakkasid, jalutas ligi mees nimega Mait, kes samuti sealsamas istet võttis ning mängijatega ühines. Suurem osa inimesi aga kõndis sõiduteele tekkinud muruplatsist suuremat huvi väljendamata mööda.

Selleks, et omandada õigus Suur-Karja tänaval kahte parkimiskohta kinni hoida, laoti muruplatsi kaks külge hommikul parkimispileteid täis. Selle pika rea eest võis parkida kella 11-14.30. Nii võeti vahepeal haamer kätte ja löödi mõned täiendavad pailetid murukamarasse.

Parkimispiletitele kulus kokku kolm tuhat krooni. Peale selle veel muru, mis hiljem vaal paaris kohas kasutust leiab ning transpordikulud. Esialgu arvasid korraldajad, et võibolla õnnestub asjaga isegi plussi jääda. Sihtasutus Tallinn 2011 annab igal nädalal ühe sellise ürituse jaoks 10 000 krooni.

Kolmas ajutine park oli rajatud Pärnu maantee 19 maja ette. Seda mõni tund hiljem külastades võisid organisaatorid rõõmuga tõdeda, et kõik asjad on ilusti oma kohal ning ka mitu tundi ilma igasuguse valveta tänaval seisnud väikesed aiaskulptuurid on kõik alles.