/nginx/o/2010/12/07/479468t1he55a.jpg)
Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi kirjutas Twitteris, et vabandab tänase artikli pärast, mis uuris eestlaste kohta käivate hüüdnimede kohta, ning kinnitas, et nüüdseks on küsitlus võrguväljaandest eemaldatud.
Helsingin Sanomate peatoimetaja vabandas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niemi kirjutas Twitteris, et hääletus eestlaste hüüdnimede kohta on eemaldatud, ning ta vabandas, et see tekitas meelehärmi mõlemal pool lahte.
Niemi vabandas Twitteris
Äänestys virolaisten nimistä on poistettu #hsfi:stä. Pahoittelen jutun aiheuttamaa mielipahaa lahden molemmin puolin. http://t.co/BxeKAEnvXJ
— Kaius Niemi (@KaiusNiemi) April 4, 2015Niemi vabandas Twitteris ka eesti keeles
Hääletamine eestlaste nime kohta on kustutatud #hsfi:st. Vabandan Soomelahe mõlemal kaldal loo tõttu tekinud meelepaha eest. #hs
— Kaius Niemi (@KaiusNiemi) April 4, 2015Niemi selgitas inglise keeles, et «algas sooja naabritevahelise naljana, lõppes vastuolulise naljana. Ei mingeid kavatsusi haavata eestlaste tundeid. Järgmine kord parema stiiliga».
Started as a warm neighbourhood prank, turned a controversial joke. No intentions to hurt Estonian feelings. Next time with better style.
— Kaius Niemi (@KaiusNiemi) April 4, 2015Eesti president Toomas Hendrik Ilves vastas omapoolse säutsuga.
Hyvät Naapurit!. Let us now put this behind us. Let us never forget some have for centuries used the same slur for both of us, and only us.
— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) April 4, 2015Niemi tunnistas, et nad ei tahtnud kedagi sellega solvata, vaid lootsid, et seda võetakse naljaga, vahendab Yle. Ta avaldas kahetsust, et selle artikli toon oli aga liiga paljudele solvav.
«Hüüdnimesid ja heatahtlikke pilkenimesid antakse parimatele sõpradele ning neile, keda peetakse endaga võrdväärseks. Näiteks eestlased kutsuvad soomlasi põtradeks. Soomlastel on olemas hüüdnimed näiteks nii rootslaste kui ka norralaste kohta, aga mitte eestlaste jaoks.
Hääletuse algne mõte oli vennasrahva suhtes soojalt sõbralik. Kavatsus seisnes selles, et parimate sõprade vahel on heatahtlik nali lubatud.
Mõni hääletusele valitud nimevariantidest oli siiski halvamaitseline, mida toimetus ka kahetseb. Samaaegselt muutus ka hääletus põhiideele vastupidiseks. Seepärast oleme eemaldanud hääletuse internetist,» vabandas Helsingin Sanomat oma leheküljel.
Helsingin Sanomates avaldatud lugu tekitas palju vastukaja, enamasti küll negatiivset. Teiste seas avaldas oma arvamust sel teemal ka president Toomas Hendrik Ilves, kes kirjutas Twitteris: «I am speechless» ehk «ma olen sõnatu». Mitmed presidendi säutsu kommenteerinud inimesed pidasid Helsingin Sanomate artiklit tobedaks ja piinlikuks.
Nimelt uuris Helsingin Sanomat oma lugejatelt, milliseid hüüdnimesid nad eestlaste kohta kasutaksid. Erinevaid variante laekus sadu, millest 30 ka avaldati. Pärastlõunaks oli kõige rohkem hääli saanud hüüdnimi eestit, millele järgnes kalevipojat ehk kalevipojad. Maikuus oleks valitud neist välja parim.
Nimekirjas olid ka näiteks bemmit (juures oli märge, et eestlased soetavat endale kohe BMW, kui selleks raha on), eteläespoolaiset ehk lõunaespoolased ning kalevit ehk kalevid. Samuti oli hääletuses eestlasi nimetatud metsavendadeks, veerandvenelasteks, kartuliteks, jänesteks, kroonideks, kuraditeks, metssigadeks, Raivodeks, redisteks jne.