/nginx/o/2008/09/05/71815t1hed45.jpg)
Vaevalt on keegi meist kunagi pidanud USA presidendikandidaate seksisümboliks. Ning miks peakski? Enamasti on tegu olnud vanemapoolsete meesterahvaste ja Hillary Clintoniga. 44-aastase Sarah Palini tõusmine John McCaini asepresidendikandidaadiks on aga olukorda mõnevõrra muutnud.
Alaska kuberner on interneti otsingumootorites tekitanud säärase elevuse, mida pole USAs viimaste aastate jooksul ühegi poliitiku puhul nähtud.
Internetti monitooriv ettevõte Hitwise leidis, et eelmisel nädalavahetusel, kohe pärast Palini nime väljakuulutamist, sisestati otsingumootoritesse tena nime neli korda rohkem kui Obama, kaheksa korda rohkem kui McCaini ja üle kümne korra enam kui Joe Bideni oma.
On arusaadav, et rahvas tahtis rohkem teada väljaspool Alaskat peaaegu tundmatu Palini kohta. Omapärane on aga see, et enamik otsinguid Palini nimega seostusid nn kuumade fotodega. Nii sisestasid paljud inimesed otsingusse termineid nagu «Sarah Palin Bikini Photos» ja «Sarah Palin Naked», lootuses leida fotosid Palinist napis rõivastuses. Paraku tulutult.
Mõte tulevasest seksikast asepresidendist levis aga mööda riiki ja koomik Craig Ferguson ristis Miss Alaska 1984 esimese printsessi Palini siivutuks raamatukogutädiks.
Kuigi McCaini otsust just Palin oma asemikuks valida põhjendasid vaatlejad algul vabariiklaste sooviga püüda Clintonit pooldanud naisvalijate hääli, tõestas Palini muljetavaldav esinemine kolmapäeval parteikongressil, et McCaini valik peab hääletuskastide juurde tooma eeskätt ustavad vabariiklased, keda isepäine McCain võib-olla päris ei veena.
Lihtne võrrand
Kuulus konservatiivist raadiosaatejuht Rush Limbaugh võttis liisulangemise Palini kasuks kokku lihtsa võrrandiga: Palin = relvad + imikud + Jeesus. Nimelt on Palin vastu relvamüügipiirangutele, pooldab aborti vaid siis, kui rasedus seab naise elu ohtu ning usub, et evolutsiooni kõrval peaks koolides ka kreatsionismi õpetama.
Palini olematut välispoliitilist pagasit nähes asusid demokraadid käsi hõõruma. Oli ju McCain pikka aega öelnud, et Obamal on selles vallas palju õppida ja praegusel karmil ajal ei saa kollanokka riiki juhtima usaldada.
McCaini toetajad ei andnud aga alla. Nii Cindy McCain kui telejaama Fox News saatejuht Steve Doocy väitsid, et Palinil on välispoliitika kogemus ju olemas, sest Alaska asub niivõrd lähedal Venemaale.
Et Palin 2. oktoobril asepresidendikandidaatide debatil senati välissuhete komitee esimehe Bideni vastu ses vallas aga hätta ei jääks, pandi tema koolitamiseks kibekähku kokku meeskond, mis koosneb endistest George W. Bushi nõunikest. Hoolimata tõigast, et McCain on seni kokkupuuteid ebapopulaarse Bushiga vältida üritanud.
Rahvusvaheliste suhete alal õpetab Palinit välja Steve Biegun, Bushi esimesel ametiajal rahvusliku julgeoleku nõukogus töötanud Vene-ekspert. Endistel kolleegidel on Biegunist vastandlikud arvamused. Ühe sõnul on ta hiilgav riigiametnik, teine ennustab, et konservatiivne Biegun muudab Palini julgeolekuküsimustes Dick Cheney laadseks sõjapistrikuks.
Pretsedenditult populaarne
Alaskas pretsedenditult populaarse Palini (toetusreiting püsib 80 protsendi juures) tee kuberneriks polnud tavapärane. 1996–2002 Wasilla väikelinna meerina tegutsenud Palin lõi 2006. aastal vabariiklaste sisevalimistel ametisolevat kuberneri Frank Murkowskit ning valimistel endist kuberneri, demokraat Tony Knowlesi.
Palinile tagas lisaks enda heale kampaaniale võidu ametisoleva kuberneri ebapopulaarsus ja osariigiparlamenti räsinud korruptsiooniskandaal.
USA suurim, kõige külmem ja hõredaimalt asustatud osariik Alaska (vaid 680 000 elanikku) erineb ülejäänud 49st peale oma asukoha ka poliitilise olukorra poolest.
Kui majandussurutis sunnib osariike pea kõikjal USAs eelarveid kokku tõmbama, siis naftatulu toel ulatub Alaska tänavuse eelarve ülejääk viie miljardi dollarini. Kõrged naftahinnad lubasid Palinil tänavu anda igale Alaska elanikule 1200 dollari (ligikadu 12 000 Eesti krooni) suuruse maksutagastuse.
Enne Palini kaasamist hoiatas McCain pidevalt, et õhukeste CVdega poliitikuid ei tohi riigitüüri juurde lasta; et Barack Obama räägib küll kõrgelennulist juttu, aga tegemist on siiski ainult jutuga.
Nüüd on olukord aga teine. Palini kolmapäeval peetud kõne oli niivõrd hea, et kuberneri kutsutakse juba nais-Reaganiks. Ja vabariiklase maailmas pole suuremat tunnustust kui võrdlus Reaganiga.
Kaks kuud veenmisaega
Suurt rolli Palini soojas vastuvõtus vabariiklaste seas mängis nädala algul USA meedias kajastatud Palini 17-aastase tütre Bristoli rasedus ja Troopergate – skandaal Alaskas seoses Palini õe eksmehe vallandamisega.
Toetajate arvates meedias inetu kohtlemise alla sattunud Palin andis kongressile korraliku laengu. Kõne oli oivaliselt kirjutatud ja rünnakud erapooliku meedia ja Obama aadressil kõlasid sarkastiliselt teravatena.
Ometi pidagem meeles, et valimisteni on veel jäänud kaks pikka kuud ning selle aja jooksul peab Palin veenma ka inimesi, kes ei juubelda tema iga lause järel.
Paraku suutis McCain päev hiljem oma peakõnes vähimagi särtsu maandada. Erinevalt Palinist ei valda McCain kuigi hästi rahvamasside ees esinemist ja näeb teksti mahalugemisel puine välja. Ärkasin eile varahommikul kell 4.55, et oma silmaga otseülekandes näha McCaini pidamas oma elu kõnet. McCaini jutt tundus paraku nii põnev, et pool tundi hiljem leidsin end sügavat und magamas.
• Sündis 11. veebruaril 1964. aastal Idaho osariigis kooliõpetaja Charles ja sekretär Sarah Heathi peresse. Perekond kolis Alaskasse, kui Sarah oli mõne kuu vanune.
• Kahe poja (Track ja Trig) ning kolme tütre ema (Bristol, Willow ja Piper). 19-aastane jalaväelane Track läheb sel kuul Iraaki. 17-aastane Bristol on viiendat kuud rase ja kavatseb abielluda lapse isa, 17-aastase Levi Johnstoniga.
• Lõpetas 1987. aastal Idaho ülikooli bakalaureusekraadiga ajakirjanduses, kõrvalerialana tudeeris politoloogiat.
• Pole nõus väitega, et inimkond põhjustab globaalset soojenemist. Üritas kubernerina ümber pöörata Bushi administratsiooni otsust, mille kohaselt jääkaru on ohustatud liik.
• Jõudis kuu aega enne asepresidendikandidaadiks saamist teleintervjuus väita, et ei tea, mida üks asepresident päevast päeva täpselt teeb.