Eesti uus eesmärk: rohelised pööraks tähelepanu loodusele

Kullerkupud Foto: Ülle Pärn

Riigikogu roheliste fraktsiooni liikmete hinnangul võiks Eesti uueks eesmärgiks olla loodusega seonduv, sest kasutada on meil vaid üks koduplaneet. Mida arvate Teie?

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, miks võiks pärast eurot olla Eesti järgmine suur eesmärk. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidsid 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Mis võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk (pärast eurot)?

Mart Jüssi

Sügissuvel sai planeet Maa valmis selle osaga inimese tarbitavast, mis 2009. aastal üle kulutati. Ligi kaks aastat läheb selleks, et loodusesse aastaga hammustatud auk kinni kasvaks. Kuna meil on vaid üks koduplaneet kasutada, tuleb mahtuda tarbimisel mõistlikesse piiridesse, saada energianäljast üle ja jõuda selleni, et eluks vajalik kodumaal toodetakse. Söök, soe ja särts eelkõige. Ja seda viisil, mis jätab maastikud terveks ja elurikkuse alles. See on võimalik, kui mugavusest ja eelarvamustest võitu saada.

Valdur Lahtvee

Eesti rahva ja riigi järgmine suur eesmärk peaks olema oma summaarse ökoloogilise jalajälje viimine Eesti ökoloogilise taluvuse piiresse ehk teiste sõnadega tulevaste põlvede arvelt elamise lõpetamine.

Aleksei Lotman

Minna senisest saastavalt arenguteelt säästvale arengule.

Maret Merisaar

Eesti järgmine suur eesmärk võiks olla oma rahva kõrge haridustaseme tähtsustamine.

Toomas Trapido

Kõige kiirema inimarenguga riigiks muutumine - inimkesksemaks, õnnelikumaks, tasakaalukamaks ja loovamaks riigiks saamine. Hirmuvabaks ühiskonnaks muutumine. Igaüks meist võiks julgelt unistada nii isiklikest kui laiematest eesmärkidest, oma unistusi kirja panna, välja öelda ja küll nad siis ka sobival ajal täide lähevad.