Eesti uus eesmärk: Keskerakond keskenduks töötuse lahendamisele

Tööbörsile minejate järjekord Tallinna lauluväljakul. Foto: Toomas Huik

Riigikogulaste hinnangul võiks Eesti uueks eesmärgiks olla töötusega seotud küsimused. Mida arvate Teie?

Postimees saatis eelmisel nädalal kõigile 101 riigikogu liikmele e-kirja, uurimaks, miks võiks pärast eurot olla Eesti järgmine suur eesmärk. Aega sellele küsimustele vastamiseks leidis 57 saadikut. Lembit Kaljuvee (Keskerakond) vastas, et ta sooviks vastata, kuid talle ei sobinud formaat. Riigikogulaste vastused ilmuvad vastajate tähestikulises järjekorras.

Mis võiks olla Eesti järgmine suur eesmärk (pärast eurot)?

Jaak Aab

Ühiskonna sidususe ja solidaarsuse kasvatamine. Esiteks - sissetulekute osas astmelise tulumaksu sisseviimine, mille puhul paremini teenivad inimesed toetavad ühiskonna toimimist suurema panusega. Eeskuju on lähedalt võtta, Põhjamaades see mudel toimib. Ka jõukal inimesel on parem ja stabiilsem elada ühiskonnas, kus enamus on rahul oma elujärjega. Eestis on Reformierakonna eestvedamisel kahjuks võetud suund kauboikapitalismi suunas, mis rohkem omane Lõuna-Ameerika diktatuuridele.

Teiseks venekeelse elanikkonna kaasamine ühiskonna arengusse, nende panuse hindamine ja rahvustunnete austamine. Võrdsete võimaluste loomine tööturul ja hariduses, kus seda pole olnud ja ei ole.

Kalle Laanet

Töövõimelise elanikkonnale töö tagamine ja haldusreform.

Lauri Laasi

Tuleb tegeleda ja reaalseid samme astuda tööpuuduse vähendamiseks. Ei ole kasu ka eurost, kui tööpuudus on nii suur, nagu ta meil on. Samas suureneb päev-päevalt heitunute armee. Usun, et kui valitsus oleks midagigi suure tööpuuduse ohjeldamiseks teinud, siis oleks see praegusel hetkel vähemalt poole väiksem.

Lõppkokkuvõttes peab meil kõigil olema silme ees üks eesmärk ja see on eesti rahvuse ja keele edasikestmine sellel maalapil, kus praegu elame. Olukorras, kus loovutame järjest Brüsselile oma iseseisvuse atribuute, tekivad uued ohud ja probleemid rahvuse kestvusel, mida me ehk hetkel isegi ei taju.

Võtkem kas või inglise keele kasutusala laienemine teaduses, kõrghariduses, riigihalduses. See kõik toimub paraku eesti keele arvelt. Mis kasu oleks meil iibe kasvust, kui eesti keel ise taandub vaid köögikeeleks?

Heimar Lenk

Saab olla vaid üks üllas eesmärk - sotsiaalselt õiglasema riigi loomine, kus valdav enamik inimesi elaks paremini kui praegu.

Inara Luigas

Kui Eesti lõpetaks eneseimetluse ja saaks oma majandusele jalad alla, vähendaks ka tegelikult ja mitte statistiliselt töötute armeed, oleks see tõesti saavutus.

Nikolai Põdramägi

Parandada suhted naabritega. Tark inimene otsib ikka sõpru eelkõige lähedalt, aga mitte kusagilt kaugelt mitme maa ja mere tagant, kuigi ka seal võib sõpru olla. Igal eestlasel olgu võimalus ikka oma kodumaal saada tööd, parimat haridust ja parimat arstiabi.

Jüri Ratas

Eesti suur lähieesmärk pärast riigikogu XII koosseisu valimisi oleks minu arvates 2-3 aasta jooksul tööpuuduse määra alandamine 6–8 protsendile ning stabiilse 4-5-protsendilise majanduskasvu tagamine.

Rein Ratas

Töötuse viimine 5 protsendi piirimaile.

Evelyn Sepp

Täna näkitsetakse äärmiselt innukalt põhiseaduse kallal. Järgmine suurim eesmärk võiks olla väga täiskasvanulik - ehk jõudmine tagasi Eesti põhiseaduslike väärtuste juurde. Siis kaoks ka pidev põhjuse otsimine seda üldrahvalikku kokkulepet tegeliku eluga kooskõlla viia. Põhiseadus on ja peab taas saama väärtuste koguks, mitte vaid tekstiraamatuks!

Kadri Simson

Eesti peab eesmärgiks seadma oma elanikkonna vähenemise peatamise. Selleks tuleb hakata hoolima ka neist noortest inimestest ja perekondadest, kes on viimastel aastatel majanduslikel põhjustel Eestist lahkunud. Lahkunutele tuleb anda tagasi põhjus koju naasta.

Olga Sõtnik

Turvalise ja heaolu riigi loomine kõikidele Eestis elavatele inimestele, sõltumata rahvusest või kodakondsusest, kuhu juba ära läinud inimesed tahaksid tagasi tulla.

Marika Tuus

Liikumine sotsiaalselt õiglasema ja tasakaalustatuma  riigi poole. Kõik meie puudused on kirja pandud iga-aastastes inimarengu aruannetes, kevadises inimvara raportis, OECD raportis, Praxise uuringutes, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO korduvates aruannetes jne.