«Vabariigi kodanikud»: Eesti peamine probleem on sisejulgeolek

Aarne Rannamäe. Foto: Raigo Pajula.

Hooaja esimeses saates «Vabariigi kodanikud» leidsid kõik Aarne Rannamäe külalised, et Eesti peab kõige rohkem panustama sisejulgeolekusse ning vene keelt kõnelevate inimeste integreerimisse Eesti ühiskonda.

Europarlamendi saadik Katrin Saks leidis, et Eesti ei tohi kindlasti teha vigu, mis meie mainet hävitaksid. Tema sõnul olnuks Gruusia positsioon maailmas hulga tugevam, kui riigi president Mihheil Saakašvili poleks viimastel aastatel teinud nii palju vigu. Eesti maineveaks pidas ta ka pronksöödel toimunut ning selle kajastamist Läänes.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas, et pronksöö oli siiski politsei ja mitte sõjaväega seotud sündmus. Samas toonitas ta, et Venemaa sõjalist rünnakut ei maksa meil väga karta, kuna Venemaa mõistab, et Eestit rünnates ründab ta sisuliselt NATOt.

Akadeemik Anto Raukas märkis Euroopa ühtsusest rääkides, et riigid, mis on Venemaast majanduslikult või energeetiliselt sõltuvad, võtsid Gruusia sündmustele hinnangut andes palju pehmema ja leebema positsiooni, kui mõned teised euroliidu liikmed.

Samas pidas ta vajalikuks rõhutada, et nn. 5. kolonni ees Eestis hirmu tundes peab enesele siiski teadvustama, et venekeelne elanikkond siin pole kaugeltki ühtne või ühiste juurtega.

Ta tõi välja tsaariajast siin elavad venelased, Judenitši valgekaartlaste järeltulijad, kes siia jäid, samuti 1944.-1945. aastal Eestisse sisse rännanud venelased ja nii edasi.

Üks saatesse helistanud vene rahvusest televaataja, kes rääkis head eesti keelt, kutsus oma rahvuskaaslasi üles mitte ammutama infot Gruusia ja Venemaa sündmuste kohta vene telekanalitest ja meediast, kuna need valetavad süstemaatiliselt.

Rahvusvaheliste suhete spetsialist Eiki Berg märkis siiski, et kuigi praegusel ajal on Soome kohta sõna finlandiseerunud tarvitamine vale, ei saa välistada, et julgeolekuohtude puhul võib Euroopas tekkida solidaarsuskriis. Kuid temagi nõustus, et suurim oht Eestile on meie venekeelse elanikkonna kehv integreeritus Eesti ühiskonda.