Essexi reivilegend Prodigy sai endale nime aastatel 1979–1984 toodetud analoogsüntesaatori Moog Prodigy järgi. See oli ühtlasi ka Prodigy võtmefiguur Liam Howletti esimene süntesaator ja ma võin küll eksida, aga Prodigy peaks seda ka praegu aeg-ajalt kasutama. Nagu ka paljud teised bändid. Klassika on klassika.
Prodigy on ise ka klassika. Ma ikka tahaks väga näha pilti, kus ütleme neljakümne aasta pärast mõni peokõnedest liigutatud vanaisa oma ümmargusel juubelil pika laua otsast natuke väriseva häälega palub, et latsekesed, kuulaks nüüd minu noorepõlvemuusikat ka. Kraps käharpäine lapselaps vajutab siis käima Prodigy kõmiseva, häiriva ja jultunult ähvardava «Firestarteri». Biidid panevad lühtri värisema, sült plahvatab ja ätt ise püüab peita liigutuspisaraid. Ei tehta enam selliseid lugusid, ei tehta. «Firestarter» oli Prodigy 1997. aasta albumi «The Fat Of The Land» üks võtmelugusid. Ega siin midagi öelda ole, on sellelgi albumil varsti paarkümmend aastat turjal.