/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/30/243013t1he1dd.jpg)
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) ei poolda riigieksamite ühe eksamiga asendamise ideed, kuna on seisukohal, et eksamitulemused ei tohiks kõrgkoolidesse pääsemisel otsustavad olla.
Õpilasliit: eksam üksi on halb mõõdupuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei poolda ühe eksami kasutamist kõrgkooli sisseastumisel kahel põhjusel. Esiteks ei ütle statistiline keskmine konkreetse sisseastuja kohta midagi. Tegemist on järjekordse üldistusega ning seda on meie ühiskonnas niigi palju, eriti haridussüsteemis,» rääkis EÕELi hariduspoliitika juht Edgar Rootalu.
«Meie arvates ei tohiks üldse eksamitulemustel olla otsustav kaal kõrgkooli sisseastumisel. Põhjus on eelnevas punktis ära toodud,» lisas Rootalu.
Ta märkis, et motiveeritud ja teadlike õppurite saamiseks tuleb indiviide eraldi vaadelda. «Ülikoolidesse sisseastumine peaks suuresti põhinema motivatsioonikirjadel, tunnistustel ja vestlustel kandideerijaga ning vastuvõtueksamitel,» ütles Rootalu.
Idee, et erinevad riigieksamid võiks asendada üheainsa eksamiga, mille tulemuste põhjal toimuks ka vastuvõtt ülikoolidesse, käis välja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudis doktoritöö kaitsnud Janne Pukk.