/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/09/429785t1hebca.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) taunib ideed, et erinevad riigieksamid võiks asendada üheainsa eksamiga, mille tulemuste põhjal toimuks ka vastuvõtt ülikoolidesse.
Tudengiliit: vajame kirjut sisseastumissüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastava idee pakkus välja Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste teemal doktoritöö kirjutanud Janne Pukk, kelle väitel saavad ühel riigieksamil häid tulemusi saanud õpilased enamasti ka teistel eksamitel paremaid tulemusi.
«Kõrgkooli vastuvõtusüsteemi paika panemisel peaks lähtuma eesmärgist, et selle abil on võimalik välja selgitada nii üliõpilaskandidaadi motivatsioon kui ka sobivus mingil erialal õppima asuda,» ütles EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer.
Ta lisas, et EÜLi hinnagul ei saa seda eesmärki vaid riigieksamite tulemusi kasutades tagada.
«Kõrgkoolides on võimalik õppida väga erinevaid erialasid, mille puhul peaks kasutama ka erinevaid sisseastumissüsteeme, näiteks kunsti või muusika õppima asumiseks ei piisa ilmselt eesti keele eksami heast tulemusest,» tõi Mälzer välja.
Ta lisas, et sisseastumissüsteem on väga tihedalt seotud haridusele õiglase ligipääsu tagamise küsimusega.
«Kuna eelneva hariduse kvaliteet on Eestis ebaühtlane, siis saavutavad riigieksamitel kõrgemaid tulemusi linnagümnaasiumide lõpetajad, kellel on tihti parem sotsiaal-majanduslik olukord. See annab neile suuremad võimalused lähtuda erialavalikus oma eelistustest ja suurema tõenäosuse asuda õppima riigieelarvelisele õppekohale.»
Seega vähendab sisseastumissüsteemi mitmekülgsus ebavõrdset ligipääsu kõrgharidusele, lõpetas Mälzer.