/nginx/o/2008/09/28/77838t1h0c7b.jpg)
Tänasel riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil põhiseaduse eksperdina sõna võtnud Jüri Adams, kes on ka üks praeguse põhiseaduse autoreid, ei toetanud valimiskorralduse muutmist, tema arvates on põhiseaduse muutmise taga eelkõige erakondade soov vähendada oma valimiskulutusi ja vältida maksejõuetust.
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil pikendada 54 riigikogu liikme poolt algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule muudatuste esitamise tähtaega 4 oktoobrini, esialgne muudatusettepanekute esitamise tähtaeg sai täis 1. septembril, selleks tähtajaks ühtegi muudatust ei esitatud, teatas riigikogu pressiesindaja.
«Eelnõus on vaja veel täpsustada riigikogu ja vabariigi presidendi erakorraliste valimistega seonduvat. Kuna antud eelnõule ei saa põhiseaduskomisjon muudatusi esitada, seda saab teha üksnes 21 või enam riigikogu liiget, siis otsustasime muudatusettepanekute tähtaega pikendada,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Põhiseaduskomisjon kuulas oma tänasel istungil ära justiitsministri Rein Langi, õiguskantsleri Indrek Tederi, riigikohtu esindajate, Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kase ja teiste istungil osalenud ekspertide seisukohad.
Õiguskantsleri arvates õiguslikke takistusi põhiseaduse muutumiseks ei ole ja see on poliitilise otsustuse küsimus. Samas leidis õiguskantsler, et põhiseadust ei tohiks muuta kergekäeliselt. Justiitsministri hinnangul ei too valimisreeglite muutmine endaga kaasa kehtivate valimisreeglite olulist muutmist ja valimiste arvu vähendamine on ta arvates põhjendatud.
Riigikohtu esindajad leidsid, et praegune valimiskorraldus on optimaalne ja ei tekita praktikas probleeme, mis häiriksid ühiskonna toimimist. Riigikohtu nõunike hinnangul on valimiste toimumisel erinevatel aastatel omad positiivsed küljed. See võimaldab valimisdebattides rohkem keskenduda konkreetsete valimistega seotud teemadele ja väheneb oht, et kohalike valimiste puhul reklaamib erakond end riigitasandi lahendustega.
Oliver Kask avaldus arvamust, et eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kuidas valimisaastate arvu vähendamisega saavutataks eelnõuga deklareeritud eesmärgid. Ka tekib ta hinnangul mitmeid küsitavusi seoses erakorraliste valimistega. Tema sõnul väheneb eelnõu vastuvõtmisel erakorraliste valimiste tähtsus, samuti on eelnõu kohaselt võimalik olukord, kus erakorralistel valimistel võidakse riigikogu või vabariigi president valida vaid mõneks kuuks.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp Keskerakonnast ütles pärast tänast komisjoni istungit, et 54 riigikogu liikme algatatud valimiste koondamise eelnõu kogub vastuseisu.
«Keskerakond tervitab valimiste koondamiseks põhiseaduse muutmise soovis aja maha võtmist ja rõhutab, et seni pole selle muutmise vajadust siiski keegi toetanud,» märkis Sepp. «Eriti kriitiline oli valimiste koondamise mõjude suhtes riigikohus, kes oma arvamuses viitab otseselt nn vaikiva aja saabumise tendentsile ja ajaloolistele paralleelidele.»
Sepp ütles, et Keskerakond ei näe põhiseaduse muutmiseks vajadust ega põhjendusi. «Keskerakond ei toeta valijate õiguste ja võimaluste vähendamist mõjutada poliitilisi protsesse, avatust ja selle kontrollitavust valijate enda poolt,» märkis Sepp. «Kavandatav põhiseaduse muudatus ei avaks Eesti ühiskonda kiirematele muutustele ega soodustaks konsensusdemokraatiat, vaid aitaks kiirendada täitevstruktuuride politiseeritust ning võimu monopoliseerumise ilminguid veelgi.»
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, vähendamata sealjuures valimiste arvu. Selle saavutamiseks valitaks alates 2027. aastast riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel aastal. Algatajate hinnangul välistaks see olukorra, kus Eesti on pideva valimiskampaania olukorras, mis nende arvates võib negatiivselt mõjuda poliitilise debati ja otsuste kvaliteedile ning poliitikate järjepidevusele.