Toimetaja: Postimees
29. märts 2015, 23:59
«Igasuguse alaealistega seotud kuritegevuse prioriteetsus tähendab kahte: menetluse kiirus ning individuaalne erikohtlemine. Usun, et kõikidele piirkondadele on saavutatav alaealiste õigusrikkujate menetluste läbiviimine 80 protsendis asjades 120 päevaga. Omaette küsimus on, kui reaalne on täita kriminaalpoliitika arengusuundadest tulenevat 90 päeva nõuet. Leian, et kui päevade arvu osas võib teha ja võib-olla hetke ressursside tingimustes lausa peab tegema järeleandmisi, siis kindlasti ei tohi teha järeleandmisi alaealiste kohtlemise kvaliteedi osas. See tähendab, et ükski alla 14-aastane laps ei tohiks aastal 2015 olla üle kuulatud videosalvestuseta ja talle osutatud piisava tähelepanuta, isegi kui lõpuks selleks menetluseks ette nähtud aeg meile seatud piiridesse ei mahu. See tähendab aega märgata alaealise sotsiaalset tausta, vajadusi ja pakkuda kriminaalmenetluse kõrval ka muud riiklikku tuge, sest nii mõnegi alaealise jaoks kujuneb arusaam ja mulje riigist just teie kui võimalike esimeste riigiesindajate kaudu.»
«Koostöö uurimisasutustega peab olema vahetu ja igapäevane. Prokuröri ülesanne on anda uurimisasutusele teave, mida prokurör vajab kvaliteetse riikliku süüdistuse esindamiseks. Mida raskem menetlus, seda konkreetsem peab olema teave tõendusliku baasi vajaduste kohta. Kuid kindlasti peab see teave olema suunatud kvaliteedile.»
«Kui lühidalt kokku võtta, kus ma näen tänasel päeval kõige suuremaid murekohti, siis need on mõistliku menetlustähtajaga kriminaalasjade lõpetamine, prokuratuuris seisvate kriminaalmenetluste hulk, kohtueelse uurimise juhtimise kvaliteet, majanduskuritegude menetluskvaliteet üldisemalt, perevägivalla kuritegude prioriteetsuse tagamise kohustus täiendava ressursita ja rahvusvahelise koostöö kasv.»
«Mõtted tulevikuks: konkreetsed kokkulepped prioriteetsete menetluste juhtimiste osas uurimisasutustega peavad; toimikud sisaldavad vaid sisulisi dokumente ja on muutunud ühele e-riigile kohasemaks; kohtuprokurörid on kohtus omandanud kõrge tasemega ristküsitluse ning kõnede pidamise oskuse; kahtluse korral pöördume vastuste leidmiseks seaduse kõrval ka väärtuste, vajaduste, inimeste ja riiklike huvide poole.»