/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/03/09/1004246t1he2a3.jpg)
Õiguskantsleri esialgse analüüsi kohaselt võib riigi õigusabi taotlusele ette nähtud keelenõude tingimus olla takistuseks isikule kohtusse pöördumisel ja seega vastuolus põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooniga.
Õiguskantsler: õigusabitaotluse keelenõue takistab juurdepääsu kohtule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi õigusabi seadus ütleb, et riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või elab seal. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.
Õiguskantsleri poole on pöördunud mitmed avaldajad, kes on kurtnud, et neil puudub juurdepääs kohtule põhjusel, et nende riigi õigusabi taotlus ei ole koostatud eesti keeles ning see jäetakse üldjuhul kohtute poolt läbi vaatamata.
Avaldajad on erinevates menetlustes saanud kohtutelt vastakaid signaale selle kohta, kas riigi õigusabi taotluse võib esitada ka muus võõrkeeles kui inglise keel või mitte.
Seetõttu pöördus õiguskantsler läinud nädalal Eesti Kohtunike Ühingu poole, selgitamaks kuidas toimub õigusemõistmisele juurdepääsu õiguse reaalne tagamine riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi keelenõude tingimuse küsimuses.
Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni ja Euroopa nimõiguste kohtu praktikat arvestades järeldab õiguskantsler, et tõlgendus, mille kohaselt jäetakse võõrkeeles esitatud riigi õigusabi taotlus automaatselt läbi vaatamata üksnes taotluse keelenõude täitmata jätmise tõttu võib olla vastuolus inimõiguste konventsiooni eesmärkidega ning inimõiguste kohtu senise praktikaga.