Politsei jagab pimeda aja saabumise puhul jalakäijaile ja jalgratturitele tasuta laiali 80 000 maanteeametilt saadud helkurit.
Politsei ja maanteeamet jagavad laiali 80 000 helkurit
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul sagenevad aasta viimastel kuudel õnnetused valgustamata või halvasti valgustatud teedel liikuvate jalakäijate ja jalgratturitega. «Kuna asulavälistel teedel on kiirused suuremad ning valgustus enamasti olematu, on helkur nendel teedel pimedal ajal liikumisel kohustuslik. Samuti tuleb helkurit kanda tänavavalgustuseta asulasisestel teedel,» meenutas Tänak.
Komissar Tänaku sõnul on asulavälistel teedel juhtunud õnnetuste ohvriteks enamasti vanemad inimesed. «Lastele ja noortele on helkuri kandmine juba harjumuseks saamas, kuid vanemaealistele veel mitte,» ütles Tänak.
Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenbergi sõnul peab kasutatav helkur olema kvaliteetne. «Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav 130 – 150 meetri pealt, kaugtulede valgusel poole kaugemalt. Seega jääb autojuhile piisavalt aega, et vähendada kiirust ja mööduda jalakäijast ohutult,» ütles Sellenberg.
Pimedatel teedel liikudes tasub lisaks helkurile kanda erksavärvilisi riideid, helkurvesti või laternat. Jalgrattureile tuletatakse meelde, et pimedas sõites peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli.
Autojuhtidel võiks lisaks helkurile autos olla ka helkurvest, sest kui sõidukiga teel midagi juhtub ja on vaja autost väljuda, teeb vest juhi teistele liiklejatele hästi nähtavaks. Uuest aastast kehtima hakkav liiklusseadus muudab pimedal ajal teel hädapeatumise korral ohutusvesti kandmise autojuhtidele kohustuslikuks.
Maanteeameti andmetel hukkus 2009. aastal pimedal ajal kokku viisteist jalakäijat ja kolm jalgratturit, Väljaspool asulat hukkus pimeda ajal kümme jalakäijat, neist üheksal puudus helkur. Sel aastal on pimeda ajal hukkunud väljaspool asulat kolm jalakäijat ja üks jalgrattur.