Maardu järv võib põhjustada ümbruskonnas üleujutusi

Foto: Repro

Kuna Maardu tehisjärve väljavoolutorustike kohta pole kindlaid andmeid säilinud, on veetaset raske reguleerida ja üllatuslikes kohtades purunevad torud võivad põhjustada üleujutusi.

Poolteist kuud tagasi lõhkes Maardus Tallinna-Narva maantee ehituse käigus toru. Surve all olev vesi juhiti purunenud kohast Kroodi ojja, kuid seni pole suudetud vee pealevoolu takistada, sest teadaolevate väljavoolude sulgemine ei muutnud mitte midagi.

See tähendab, et kõnealusest vanast torust pursanud vesi tõi päevavalgele uue probleemi – mitte kellelgi pole täpset ülevaadet, mis kohtadest jooksevad torud Maardu tehisjärvest välja ja kui palju neid üldse on.

«See annab tunnistust Maar­du järve täiendavate väljavoolutorustike olemasolu kohta, kuid nende sissevoolude asukoha kohta järves ja Jõelähtme valla maadel paiknevates endistes kaevandustes andmed puuduvad,» tunnistas Maardu linnapea Georgi Bõstrov kirjas keskkonnaministeeriumile ja teistele seotud asutustele.

Torud rägastikus

Linnapea lisas, et kuna praeguses olukorras pole võimalik väljavoolu Maardu järvest kontrolli alla saada, ei saa järve veetaset reguleerida, millega kaasneb oht järve ökosüsteemile ja pole välistatud üleujutused ning Maardu hoonete ja infrastruktuuri kahjustused.

Maardu linnaarengu- ja majandusosakonna juhataja asetäitja Ants Tsugart rääkis, et siiani pole järve veetasemega mitte midagi kriitilist juhtunud. See olevat küll veidi langenud, aga põhjuseks pidas ta pigem vihmade vähesust.

«Sada protsenti pole veel keegi kindel, et kõnealuse toru puhul on tegemist järveveega,» sõnas Tsugart, lisades, et ta ise seda siiski arvab. «Aga kui veetase peaks seal vaba äravoolu võimaluste tõttu langema, siis saab järveloodus kannatada.»

Ka keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman kinnitas, et vee äravool järvest ja veetaseme märgatav alanemine mõjutab kindlasti järve tervislikku seisundit.

«Piirkonnas on teadaolevate ja teadmata torustike maht suhteliselt suur. Osa torude kaudu juhiti kogunevat vett ära kaevandusalalt,» rääkis ta.

Urman selgitas, et kui teadmata väljavoolude otsad on ebastabiilsed ja purunemisohtlikud, siis sõltuvalt asukohast võivad avariide korral tekkida probleemid vee ärajuhtimisega ehk siis üleujutused.

«Keeruline on leida, kustkohast torude rägastikust vee pealevool tuleb. Praegu käib aktiivne tegevus, et see koht leida ja sulgeda,» kirjeldas Tsugart hetkeolukorda.

Puhastustöö ootamas

Urmani sõnul oleks tugeva voolu korral toru keeruline sulgeda. «Viimane sulgemiskatse tehti eile ja see ebaõnnestus,» lisas ta ning täpsustas, et lõhkenud toru diameeter on pool meetrit ja see on surve all.

Urman rääkis, et teadaolev vee äravoolukoht Maardu järvest on hüdrosõlm, ja kui hüdrosõlme uus sulgemine tulemust ei anna, siis peab ehitaja leidma tegelikud äravoolukohad.

Tsugart arvas, et toru lappimine oleks ajutine variant. Surve all olevat amortiseerunud veetorustikku jõuga sulgeda on ohtlik, mille tõttu tuleks linnavalitsuse arvates enne Tallinna-Narva maantee rekonstrueerimise lõppu järvest kõik väljavoolud üles leida ja ebavajalikud sulgeda.

Ent miks need kohad teada pole? «Kuna endise Maardu keemiakombinaadi tehnilise veevõtu joonised on puudulikud ja pealiskaudset,» selgitas Tsugart. Nii on puudu materjalid peale torustike ka kaabelliinide kohta. «Mis seal täpselt on, see tahab lisauuringuid saada,» ütles ta.

Homme hakatakse Maardu järve esialgu suletud äravoolusüsteemi puhastama sinna sulgemiseks kaadatud (süvendamise käigus välja kaevatud uputatav materjal – toim) liivast. Samuti alustatakse põhjalikumat uuringut ning katsetatakse võimalikku sulgemismeetodit.

Veesilm keemialinna juures

•    Järve pindala on ligi 170 hektarit, suurim sügavus kolm meetrit.

•    Põhja poolt ümbritsevad liivast ja kruusast koosnevad vanad rannavallid, kus kulgeb ka Tallinna-Peterburi maantee. Mujalt piiravad järve enamasti niisked niidud, kaugemal põllud ja lood, lõunas leidub ka natuke raba.

•    Praeguse Maardu järve kohal asunud Liivakandi järv eraldus merest laguunina antsüluse staadiumi algul. Soostununa ja setetega täitununa püsis see 1894. aasta sügiseni, mil tühjaks jooksis.

•    Järv taastati 1939. aastal seoses Maardu fosforiiditehase rajamisega, 1950. aastate keskpaiku tõsteti järve veetaset veelgi.

•    Praegu on järv üsna tugeva läbivooluga, vesi vahetub kahe-kolme kuu jooksul. Sissevool on kuivenduskraavidest, idakalda lähedal leidub põhjaallikaid. Väljavool on kanali kaudu Maardu keemiatehasesse ja sealt kraavi kaudu merre.

Allikas: www.eestigiid.ee