Eesti firma lõi unikaalse kaasaskantava pommivarjendi

Eestlaste loodud kaasaskantav plastist pommivarjend Foto: Terramil

Eesti sõjatehnikafirma Terramil OÜ lõi maailmas unikaalse, kaasaskantava plastikust pommikeldri, mis kaitseb tõhusalt kahuri- ja miinipildujatule eest. 

Tartu ülikooli teadlaste tehtud katsed andsid kinnituse, et inimesel, kes kaugtulirelvade rünnaku eest varjendisse varjub, on seal ohutu.

Terramil OÜ juhatuse liikme Kristo Kirsi sõnul on tegemist unikaalse varjendiga, sest see on kergesti teisaldatav, plastikust ja 100 protsenti veekindel. Konkureerivad varjendid on reeglina betoonist, palgist või rauast, aga ükski pole nii veekindel ega mobiilne. Varjendi suurteks eelisteks on tema kergus (ca 2 tonni) ja kasutusvalmis seadmise kiirus.

Pommikelder on vee-, UV-, happe-, ilmastiku- ja pinnasekindel. See talub äärmuslikke temperatuure, olles kasutatav temperatuurivahemikus -50 kuni +80 kraadi. Seeläbi sobib varjend nii tsiviil-, sõja- kui ka kriisipiirkondades kasutamiseks.

Moodulitest üles ehitatav varjend annab võimaluse luua terve maa-aluse linna, kus on olemas kõik eluks vajalikud ruumid: kontorid, laod, tehnilised ruumid, külmikud, serveri- ja magamisruum.

Ettevõte on koostöös kaitsejõududega teinud ka katsetused, mis kinnitasid, et kuni 155 mm mürsu tabamusele peab varjend vastu. Terramil OÜ kaasas teaduspartnerina katsesse ka Tartu ülikooli töökeskkonnalabori teadlased, kes tipptasemel seadmetega hindasid, kui turvaline on varjend seal viibivale inimesele.

«Vajasime teaduslikku lähenemist varjendi vastupidavuse kohta. Nii pöördusimegi Tartu ülikooli poole murega, et varjendit hakatakse kaugtulirelvadega, nagu miinipildujad ja haubitsad, ründama ja oleks vaja hinnata, kui ohutu seal inimesele on,» rääkis Kirs.

TÜ töökeskkonnalabori juhataja Margit Oja sõnul mõõdeti selleks mürataset, vibratsiooni ja tõukeid, mida põhjustavad varjendi ümber maanduvad mürsud ja miinid.

Kirsi sõnul andsid katsed positiivse vastuse varjendi turvalisuse kohta. «See on hea näide, et teadus- ja arenduskoostööks on Eesti ülikoolides vajalik kompetents ja tipptasemel seadmed, mis tagavad täpseimad võimalikud tulemused.»