Tallinna väikekalmistud said ametlikud nimed

Kalmistu. Foto: Erik Prozes

Tallinna linnavalitsus määras nimed Kesklinna ja Nõmme linnaosas paiknevatele väikestele ja vähetuntud kalmistutele.

Kesklinna äärealadel Aegna asumis ja Mõigu asumis paiknevad, kasutusest välja langenud  kalmistud nimetati ootuspäraselt Aegna kalmistuks ja Mõigu kalmistuks. Nõmme linnaosas Hiiu asumis paiknev kalmistu nimetati Hiiu baptistikalmistuks ning Vana-Mustamäe asumis paiknev rahula Glehni kalmistuks, teatas linnavalitsuse pressiteenistus.

Tallinnas kasutusel olevatele kalmistutele ametlike kohanimede määramisel lepiti kokku, et teises etapis tegeletakse endiste ja hävinud kalmistute nimede kinnitamisega.

Kultuurimälestiseks tunnistatud Aegna kalmistu asub Aegna kivikülvi vahetus läheduses. Esimesed märkmed Aegna kalmistust pärinevad 1736. aastast. Ajavahemikul 1736-1784 toimus seal 26 matust. 1920. aastani kasutas Aegna kabelit ja kalmistut ka Rohuneeme ja Püünsi rahvas. Aegna kalmistule võib olla maetud umbes sadakond inimest. Kalmistult leiab lisaks hauatähistele ka kaks mälestuskivi.

Aegna vana kalmistul on leidnud kohase jäädvustuse ka 5,5 kilomeetri pikkune kitsarööpaline raudtee. Nimelt oli kalmistu varemalt piiratud kiviaiaga, mille hävitas saarel paiknenud Nõukogude väeosa, kasutades kalmistu piirdekive oma ehitiste tarbeks. Samas asendati kiviaed saarelt üles võetud raudtee rööbastega.

Samuti kultuurimälestisena arvel olev Mõigu kalmistu on mahajäetud kalmistu endises Jüri kihelkonnas. Ala liideti Tallinnaga 1945. aastal ning kalmistu asub praegu Kesklinnas Mõigu asumis.

Mõigu kalmistu rajati Ülemiste järve äärsele Pühamäele 1774. aastal pärast seda, kui Venemaa keisririigis keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule andis krundi Tallinna Toomkoguduse lauamõis Mõigu mõis ja sinna maeti saksa Toomkoguduse liikmeid. Ajalooliselt Mõigu kalmistuks nimetatud kalmistu pindala oli 2,1 hektarit. 1951. aastal kalmistu likvideeriti nõukogude võimuorganite poolt, kuid erinevalt teistest Tallinnas likvideeritud kalmistutest jäi Mõigu kalmistu füüsiliselt alles.

Hiiu baptistikalmistu asub Hiiu-Rahu kalmistu vastas eramajade vahelisel krundil, aadressil Leina tänav 8. Väike rohtunud kalmistu rajati 20. sajandi alguses ning suleti matmiseks 1950. aastatel. Aastal 1995 tunnistati Hiiu baptistide kalmistu kultuurimälestiseks.

Tänaseks suletud ja metsistunud väike kalmistu kuulub Hiiu-Rahu kalmistu juurde. Kuigi Tallinnas rohkem baptistikalmistuid ei ole, otsustas nimekomisjon toetada Muinsuskaitseameti ettepanekut ja säilitada kalmistu nimes siiski ka täiend Hiiu.

Glehni kalmistu - Nikolai von Glehni perekonnakalmistu - asub Nõmme linnaosas, aadressil Lossi tn 13a. Nikolai von Glehn rajas kalmistu 1896. aastal pärast oma abikaasa Carolina Henriette Marie von Glehni surma. Hiljem maeti sinna ka tema poja Manfredi lapsed Barbara Maria ja Ulrich. Ka Nikolai von Glehn soovis leida siin oma viimase rahupaiga, aga elusaatus viis ta Brasiiliasse, kus ta 1923. aastal suri.

Nõukogude ajal kalmistu hävitati, kuid 2005. aasta augustis taastati park võimalikult esialgsel kujul: puhastati tiigid, remonditi sillad ning rajati uued pargiteed. Esialgu paigutati parki puust rist, kuid 21. mail 2008 avati taastatud marmorrist. Ka Glehni kalmistu on riikliku tähtsusega kultuurimälestis.

Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale on avalikkust teavitatud käesolevast kohanime määramise eelnõust. Eelteade kohanimede määramise kohta on edastatud 19. veebruaril 2015.