/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/11/01/2594610t1hb5f1.jpg)
Riigikohus mõistis admesaladuse hoidmise rikkumises süüdistatud Haapsalu politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Tarmo Paio õigeks, lõpetas kriminaalmenetluse ja mõistis riigilt tema kasuks välja 2160 eurot.
Riigikohus mõistis politseiniku andmesaladuse lekitamises õigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus leidis, et politseiniku süü ei kvalifitseeru aasta algusest kehtima hakanud karistusseadustiku järgi kuriteona ning seda tuleb käsitleda väärteona. Väärteomenetlust ei saa aga alustada aegumise tõttu, kuna süüdistatu teod leidsid aset 2012. aastal.
Varem Pärnu maakohtu poolt õigeks, kuid ringkonnakohtu poolt kahel korral süüdi mõistetud Paiot süüdistati selles, et ta 2012. aasta märtsist juunini avaldas neljal korral ebaseaduslikult talle ametitegevuse tõttu teatavaks saanud teiste isikute eraelu puudutavaid andmeid.
Ühel korral mõistis ringkonnakohus talle tingimisi aastase vanglakaristuse, kuid kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu saatis riigikohus süüasja tagasi ringkonnakohtusse teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks. Teisel korral karistas ringkonnakohus Paiot 6996 euro suuruse rahalise karistusega.
Ka selle otsuse vaidlustas Paio kaitsja riigikohtus, leides, et alates tänavu 1. jaanuarist kehtiva karistusseadustiku järgi ei ole kirjeldatud käitumine kuriteona karistatav ja seetõttu tuleb süüalune õigeks mõista.
Riigikohus leidis, et kehtiva karistusseaduse redaktsiooni kohaselt tõusetub küsimus süüdlase kriminaalvastutusest üksnes siis, kui süüteokoosseisu subjekt avaldab ebaseaduslikult delikaatseid isikuandmeid, pannes selle teo toime omakasu eesmärgil, või kui ta tekitab delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega teisele isikule kahju.
Süüdistusaktis sisalduvast teokirjeldusest nähtuvalt ei süüdistata Paiot delikaatsete isikuandmete ebaseaduslikus avaldamises. See tähendab, et kõne alla võib tulla üksnes tema võimalik vastutus väärteo eest, märkis riigikohus.