Riigikogu kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Angelika Berg leiab, et Marika Kirchi artikkel loob riigikogu komisjonide istungitest, komisjonide nõunike tööst ning Riigikogu analüüsiteenistusest kujutluse kui ebapädevate inimeste tühisest toimetamisest, millel ei ole ega saagi olla sisulist tulemust. Selline käsitlus ei vasta tema arvates kindlasti tõele.
Angelika Berg: avalikud istungid võivad muutuda napisõnalisemaks
On mõistetav, et riigikogu komisjonid ei saa koosneda riigikogu liikmetest, kes kõik on selle valdkonna eksperdid. Küll aga on komisjoni töökorraldus selline, et komisjoni liige saab arutamisel oleva küsimuse kohta põhjalikku infot. Samuti jõuavad riigikogu komisjoni sellised vaidlused, kus eelnõu koostamise käigus on huvigruppide kaasamine jäänud pealiskaudseks, vaidlusküsimused lahendamata või lahendused selgitamata.
Komisjoni istungitel annavad ülevaateid ministrid, eksperdid ning vajalikke taustainfosid koostavad ka komisjoni nõunikud. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond koostab statistika- ja mõjuanalüüse ning teeb õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Komisjoni nõunikud saadavad need materjalid komisjoni liikmetele enne arutelusid, et komisjoni istungil oleks võimalik esitada täiendavaid või täpsustavaid küsimusi. Sellise eeltöö eesmärgiks on justnimelt sisulise arutelu saavutamine.
Ma ei tea komisjoni, kus liikmeid huvitaks vaid kitsalt nende eriala puudutavad küsimused või kus sisuline arutelu ei haara kaasa, ei tekita uusi küsimusi ja vaidlusi. Nii mõnigi kord toimuvad arutelud suure kirega. Seejuures on tegemist väga töiste ja vahedate aruteludega, mis võivad suure avalikkuse tähelepanu all (ehk avaliku istungi korral) muutuda napisõnalisemaks. Viimast eelkõige komisjoni instungile kutsutud erinevate ekspertide poole pealt, kes ei ole sellise tähelepanuga harjunud ega peagi olema. Nende ülesanne on anda erapooletu ekspertarvamus.
Komisjoni liikmed vajavad otsustamiseks nii viimistletud lahendust kui selle põhjalikku selgitust. Sellise töökvaliteedi nõudmine on komisjoni liikmete õigus ja vajadus ning seda pakuvad komisjoni ametnikud. Kultuurikomisjoni kogemusel võin öelda, ükski paber või arutelu ei oma rohkem tähtsust kui mõni teine. Nad on kõik kaalumiseks olulised.
Võib kindlalt öelda, et riigikogu komisjonid on hakanud järjest enam korraldama avalikke istungeid. Paranenud on ka tehnilised võimalused nende istungite otse internetis ülekandmisel. See suund on kindlasti järjest kasvav ning neid ülekandeid jälgides on võimalik saada ettekujutust, kuidas istung toimub. Avalikele istungitele kutsutud on sageli väljendanud heameelt osalemise üle, sest endale olulisi asju on saadud komisjoni liikmetega vahetult arutada. On väga kahju, kui kõik see töö saab mõjutatud halvustava suhtumise pärast.