Ümarlaud: kriminaalkaristus pole ainus hukkamõistu viis

Vasakult: Postimehe ajakirjanikud Risto Berendson ja Marti Aavik; Lavly Perling, riigi peaprokurör; Heili Sepp, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja; Mari Paenurm, EELK Perekeskuse peanõustja; Märt Rask, endine riigikohtu esimees. Foto: Jaanus Lensment

Kolme aasta eest Kohtla-Järvel toimunud sündmuse järel esitati mitmele poisile süüdistus katses vägistada 12-aastast tüdrukut. Kaks kohtuastet mõistsid poisid õigeks. Pärast loo avalikuks tegemist on ühiskonnas puhkenud suur pahameel ning algatatud on kohtuotsust tauniv petitsioon. Postimees kutsus olukorra üle arutlema riigi peaprokuröri Lavly Perlingu, justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepa, EELK Perekeskuse peanõustaja Mari Paenurme ja riigikohtu endise esimehe Märt Raski.

Marti Aavik: Möödunud pooleteise nädalaga on paljudele jäänud mulje, et Eesti õigussüsteem ei kaitse seksuaalse rünnaku ohvriks langenud inimest.

Märt Rask: Mina olen oma arvamustes vaba, saan rääkida ainult enda kui kodaniku nimel. Valede eelduste püstitamisel ei maksagi arvata, et õige lahendi saame. Oleks mõistlik kõigepealt ajendpõhjus selgeks teha ehk õigusemõistmise pool lahti rääkida.