/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2010/09/14/432685t1h1a35.jpg)
Tartuski oma romaani «Puhastus» tõlke esitlemisel käinud Sofi Oksanen on kirjutanud ka samanimelise draama. Lavaloos ülekohtust ja alandamisest ning suurest armastusest on peategelase Aliide osas Marje Metsur.
Tellijale
Rolli aitab luua hirm lapsepõlvest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise karistuse te määraksite «Puhastuse» peategelasele Aliidele, kui teil oleks tarvis tema üle kohut mõista?
Ma mõistaksin ta õigeks.
Kui ma olin romaani läbi lugenud, ütlesin Vanemuise draamajuhile Sven Karjale, et ma ei mängi Aliide osa, sest see on väga õudne ja keeruline naine ja lugu on kohutav. Kahtlesin sisimas veel kaua ka siis, kui olin lugenud näidendit.
Kui aga olin romaani veel kord lugenud, hakkasin mõistma, miks Aliide seda kõike tegi. Ta tegi seda armastuse pärast. Elada kaksikelu nii, et keldris on peidus suur armastus õemees ja toas on oma mees, kellega on laps... Tema elu oli väga raske ja vaevarikas, sest tal olid tugevad hingepiinad. Õnne selle naise elus ei olnud.
Nii et ma mõistaksin ta õigeks, pealegi oli ta oma karistuse juba ise kandnud.
Mida eriti värvikat mäletate oma lapsepõlvest 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses? Sama aeg tuleb olulisel määral ka lavastuses vaatajate ette...
Mäletan küüditamise ja metsavendade aegu. Elasin maal Kanepi ja Erastvere kandis, seal oli palju metsavendi ja punkreid. See oli hirmu aeg, sest kõik kartsid hunte ja metsavendi. Mäletan haarangute püssipauke.
Kui karjas sai oldud, siis teadsime, kus on metsavendade puskariajamise koht, ja et kui sealt tuleb suitsu, siis sinna lähedale ei tohi minna. Aga jube põnev oli ja läksime, kui enam suitsu ei tulnud, ja nägime neid ja nende tünne.
Nii et mulle on see «Puhastuse» hirmu aeg väga tuttav. Ja ma olen noortele, kes trupis mängivad, sellest ajast väga palju oma mälestusi rääkinud.
Mida olete Vanemuisega koostöös teinud enne «Puhastuses» osalemist?
Vanemuisega on mul see lavastus teine. Esimene oli «Taarka» (esietendus viis aastat tagasi augustis Obinitsas – toim).
Kuidas teile sobisid osatäitmised tänavusuvises Aapo Ilvese kirjutatud ja Ain Mäeotsa lavastatud vabaõhukomejandis «Laat/Puut», mille etendused olid Tartus Hansahoovis?
See oli ka väga tore, tuli erinevaid karaktereid teha. Suvel peabki nalja ka saama, rahvas tahab lõõgastuda.
Trupp oli meeldiv, aga tingimused olid väga rasked, sest oli õudsalt kuum, nii et Hansahoovis oli vahepeal vaata et 60 kraadi sooja. Seepärast me hakkasime tegema proove öösiti. Aga siis ründasid sääsed. Kuid mis oli väga tore – nagu ka «Taarka» proovide ajal – keegi ei vaadanud kella.
Kuidas käib teie abikaasa Kaupo Metsuri, legendaarse kunagise tartlasest kettaheitja käsi?
Käsi käib, aga jalg tatsab natukene vähem kui vanasti. Tal on mitmeid haigusi.
Kui ta oli Võru haiglas, tehti talle kõik, mis suudeti. Nüüd on ta Tartus väga heade arstide hoole all. Tema kaua kestnud palaviku põhjust ei ole veel leitud, aga head haldjad on olemas ja ma olen arstidele kindel. Ta on praegu päris heas tujus, et Tartusse sai, ta võitleb, ja elu on ikkagi ilus.
Kas käite Tartusse proovidesse suvekodust Kubjalt või hoopiski Tallinnast?
Ei-ei! Elan Vanemuise külalistemajas Kuperjanovi tänavas.
Kuidas teile sobib koostöö Vanemuisega?
Väga. Siin on mind nii kenasti vastu võetud. Vanemuine kutsus mind ka päris oma truppi, kuid mul ei ole plaanis elukohta muuta. Mul on kodu Õismäel Tallinnas. Kaupol on seal oma arstid, kelle juures ta on ikka käinud, ja seal on mu õetütar ja tema lapsed, keda ma saan aidata.
Selles eas elukohta vahetada... Ma ei kujuta enam ette, et ma hakkaksin kolima, kuigi mulle siin väga meeldib, Tartu on ilusaks tehtud. Ma plaanin, et ma hakkan siin käima mängimas. Ja ma olen väga õnnelik.