Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Noorsotsid ei lubaks tudengil lõputult laenata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Üliõpilaste pikett 2002. aastal Toompeal.
Üliõpilaste pikett 2002. aastal Toompeal. Foto: Peeter Langovits

Noorsotsid mõistavad hukka reforminoorte idee lubada tudengitel lahendada oma majandusmured võimalusega senisest oluliselt rohkem õppelaenu võtta.


Noored Sotsiaaldemokraadid leidsid, et eilne reforminoorte avaldus tõsta õppelaenu piirmäära õhutab tudengeid hoolimatule laenamisele, mis asetab sundseisu madalama sissetulekuga perekondade lapsed.

«Reforminoorte loogika lonkab - riik ei tohi laenata, aga tudengid peavad? Õppetoetuste asemel hoolimatu laenamise õhutamine paneb sundseisu madalama sissetulekuga perekondade lapsed,» rääkis Noorte Sotsiaaldemokraatide president Kairit Kolsar.

Noored sotsid ei nõustu reforminoorte ideega, mis sunnib nende hinnangul kehvemal järjel õppureid ära elamiseks poole kohaga töötama, mille tulemusena kannatab tugevasti eriala omandamine.

Sotside pooldatava ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu soositava õppetoetuse süsteemi eesmärk on aidata igal õppijal pühenduda õpingutele. Eile tegi Reformierakonna noortekogu avalduse, et nemad ei toeta EÜLi uut õppetoetuste süsteemi, lisades, et hoopis õppelaenu piirmäära oleks vaja tõsta.

Reforminoorte pakutud stipendiumisüsteem õppetoetuse asemel soosib sotside väitel neid tudengeid, kel juba kodu ülikoolilinnas või jõukad vanemad, sest nendel on võimalik pühenduda ainult õpingutele.

«Loomulikult on hea õppeedukuse eest mõistlik stipendiume maksta, kuid seda tehku grantide näol ettevõtjad ja vilistlased,» leidis Kolsar.

«Ka neoliberaalidele peaks selline solidaarsuse vorm vastuvõetav olema, sest ühiskond ei pea kõike ette ära tegema, vaid peab looma parimad eeldused ettevõtluseks.»

Laenamine on noorsotside teatel vabatahtlik-sunniviisiline tegu, sest hariduse omandamiseks on enesestmõistetavalt vaja elementaarseid vahendeid, mille jaoks on omakorda vaja raha.

«Vastutustundetu õppelaenu ülemmäära tõstmine on sama, mis tikkudega mängimine - ebaõnne korral kõrvetab valusasti. Kas iseseisva elu stardipaketti peab kuuluma laenuportfell? Kas laenuorjus on investeering tulevikku?»

Noored sotsiaaldemokraadid leiavad, et haritud inimesed on Eesti tulevik ning kõik otsused, mis haridussüsteemi, õppimist ja inimesi puudutavad, peavad olema läbimõeldud ja edasiviivad.

Noorsotsid ei saa oma sõnul kuidagi nõustuda väitega, et õppelaenu määra tõstmine on Eestile hea.

Tagasi üles