/nginx/o/2009/10/20/253576t1he927.jpg)
Sotsioloog Andrus Saare sõnul on venekeelse elanikkonna usaldus riigiasutuste vastu madal eelkõige vähese eesti keele oskuse pärast.
Andrus Saar: riigiasutuste usaldus on madal keeleoskamatuse tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestimaa venelased ei ole eesti poliitilise eluga eriti kursis ja osalt just tänu sellele, et keeleoskus jääb vajaka. See jääb neile kaugeks ja nad ei oska seda hinnata,» sõnas Saar.
«Teine probleem on see, et eesti keele oskamatusest tekivad ka mitmesugused tõrked. Inimesed ei saa puuduliku keeleoskuse tõttu adekvaatset informatsiooni,» ütles Saar. «Isegi eestlased kaebavad selle üle, et teatud asjade kohta ei ole võimalik arusaadavat infot saada.»
Saare sõnul on aga kõige olulisem faktor mitte-eestlaste usalduse vähenemise juures majanduskriis. «Sotsioloogilised uuringud on näidanud seda, et eestimaa venelased on oma olemuselt tõepoolest halvemas seisus.»
Saar peab üheks eestimaa venelaste halvema majandusliku seisu põhjuseks seda, et nad on koondunud elama valdavalt suurtesse linnadesse nagu Tallinn, Narva või Kohtla-Järve ja see tekitab paratamatult probleeme. «Venelased, kes elavad maapiirkondades, integreeruvad kergemini. Seal ei teki keele- ja üldse integratsioonibarjääre. Inimesed elavad samas keskkonnas ja nad võrdselt kas saavad töökohti või ei saa.»
«Maal elades on rohkem võimalusi teha juhutöid, korjata metsast seeni ja marju. Toimetuleku võimalused on märksa paremad,» leidis Saar.
Saar rääkis, et tegi hiljuti ühe uuringu, millest selgus, et mitte-eestlased näevad oma vaesuse põhjusena seda, nad venelased on laisad.
Positiivse poole pealt näitas lõimumise uuring, et keeleoskus on järjest paranenud.
Saar loodab, et kui Eesti riik saab vähegi rikkamaks, siis eesti keelt väga hästi oskavad inimesed, kes Ida-Virumaale tööle lähevad kõrgemat palka saama. «See on hea sellepärast, et inimestel tekib motiiv sinna minna ja muutuks ka rahvuslik koosseis.
«Sellisel juhul laheneks ka see probleem, et näiteks Narva inimestel ei ole oma eesti keele oskust kusagil praktiseerida,» sõnas Saar. «Mida rohkem tekib asumeid, kus elavad kõrvuti eestlased ja venelased, seda rohkem parandab see psühholoogilist õhkkonda kui ka keeleoskust.»
Saare sõnul võtavad aga kõik need protsessid aega vähemalt paarkümmend aastat.
Vastvalminud lõimumisteemaline uuring näitab venekeelse elanikkonna vähest usaldusväärsust riigi institutsioonide vastu, erinevused eestlaste ja venelaste suhtumise vahel on väga suured.
Saar Poll küsitles lõimumismonitooringu tarbeks maikuus juhuvalimi meetodil 1010 inimest. Pooled küsitletuist olid venekeelsed.