/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/10/20/2557430t1he8e9.jpg)
Riigikogu valimiste e-hääletamise toimingu peale kaebuse esitatud vaatleja Virgo Kruve pöördus riigikohtusse, mis jättis aga reedel tema kaebuse rahuldamata.
Kohus jättis e-hääletamise peale kaevanud vaatleja kaebuse rahuldamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virgo Kruve esitas esmalt vabariigi valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti taotles kaebaja 2. märtsil toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist.
Kruve väitel viibis ta 1. märtsi vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel. «Riigikogu valimise seaduse järgi pidanuks elektroonilise hääletamise komisjoni esimees pärast häälte lugemise lõppu tulemused allkirjastama. Erinevalt 2013. ja 2014. aasta valimistest, kus Kruve samuti vaatlejana viibis, seekord seda valimispäeval ei toimunud,» seisab kaebuses.
Kruve väitis, et pärast häälte lugemist sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. «Järelikult ei ole tõendatud, et valimispäeval toimunud häälte lugemisel loeti kõik elektrooniliselt antud hääled korrektselt kokku ning ühtegi häält ei jäetud lugemata. Logifaile kontrolliti valimispäevale järgneval päeval, 2. märtsil. Samal päeval kell 10.44 allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees hääletamise tulemused,» lisas Kruve.
Kaebaja leidis, et valimistoiminguid tuleb teha seaduses ette nähtud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses.
VVK jättis siiski Kruve kaebuse rahuldamata ning sama tegi ka riigikohus. Kõrgeim kohtuaste selgitas, et riigikogu valimise seadus seostab kaebuse esitamise õiguse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ega näe ette avalikes huvides kaebuse esitamist.
«Kruve ei ole VVK-le esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist. Ta on vaatlejana vaidlustanud elektroonilise hääletamise komisjoni väidetavaid õiguserikkumisi. Seega on Kruve kaebus esitatud avalikes huvides ehk niinimetatud populaarkaebusena,» märkis kohus.
Kuna riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis VVK kaebuse igati seaduslikult läbi vaatamata, leidis riigikohus.