Postimees palus TTÜ rektoriks kandideerijatel vastata kolmele küsimusele. Vastab Teaduste Akadeemia liige ja füüsik, endine haridusminister ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo (IRL).
Kolm küsimust rektorikandidaadile: Jaak Aaviksoo
Kas ja millist muutust TTÜ teie hinnangul kõige enam vajab?
Tehnikaülikool peaks jõulisemalt jätkama oma rahvusvahelise ulatuse kasvatamisega ning sidemete tugevdamisega Eesti ühiskonnaga, eelkõige ettevõtlusega - veel rohkem avatust ja koostööd. Teiseks prioriteediks seaksin julgema keskendumise oma tugevustele ja eelistele ning kolmandaks tehnikaülikoolidele vältimatult vajalike baasvaldkondade (materjalid, energia, keemia, IKT) väljaarendamise.
TTÜ on end nii Eestis kui kogu maailma ülikoolide võrdluses tugeva tehnikaülikoolina tõestanud. Kuidas seda positsiooni hoida ja kas ja kuidas saaks seda veelgi tugevdada?
Lähinaabruse tehnikaülikoolid Helsinkis, Stockholmis ja Kopenhagenis kuuluvad maailma tippu, neile lähenemiseks on vaja sihikindlalt tõsta akadeemilist nõudlikkust ning tugevdada rahvusvahelist koostööd nii ülikoolide kui ka ettevõtetega.
Samas tagab ülikooli maine ja arengu ikkagi ja eelkõige tugev positsioon kodumaal - näen eelseisva aastakümne perspektiivis TTÜ kujunemist Eesti noortele esimeseks valikuks oma haridustee jätkamisel ning esimeseks partneriks kompetentsi ja spetsialistide otsinguil Eesti ettevõtetele.
Mis on teie hinnangul Eesti kõrghariduses praegu suurimad probleemid, millised on tugevused?
Eesti kõrghariduse side Eesti ühiskonnaga on nõrk - vajame rohkem Eestit oma ülikoolidesse. See puudutab nii õppekavasid kui ka teadustööd ning eriti arendustegevust ja innovatsiooni. Loodan väga, et ametisse asuv valitsuskoalitsioon asub ellu viima hiljuti vastu võetud haridus- ja teadusstrateegiaid, mis seavad niisuguste sidemete tihendamise üheks põhieesmärgiks.
Sellised arengud annavad TTÜle suurepäraseid võimalusi oma arengu kindlustamisel. Väga heaks saab pidada meie kõrgkoolide taristut, sh ja eriti TTÜ kompaktset tehnoloogialinnakut.