/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/09/10/430096t1hafca.jpg)
Tippkohtunik Rait Maruste sõnul võiks Eestisse luua lisaks olemasolevatele ka põhiseaduskohtu, kuhu saaks ka tavakodanikud otse oma murega pöörduda.
Maruste: Eesti vajab veel üht kohut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas Eesti kohtusüsteem vajaks korrastamist, eraldi põhiseaduskohtu loomist ja individuaalkaebuste sisseviimist? Minu isiklik eelistus on, jah, vajaks,» kõneles Eestit Euroopa Inimõiguste Kohtus esindav Maruste reedel Tartu Ülikooli Tallinna õppehoonesse kogunenutele.
Tema sõnul on riigikohtu tehtav põhiseaduslikkuse järelevalve Eestis piiratud, vanamoeline ja abstraktne.
«Vastuseta on küsimus – mida peab tegema inimene, kui põhiseadusepärast seadust või muud õigusakti rakendatakse selgelt põhiseaduse vastaselt.» rääkis ta.
Maruste sõnul on probleem just see, kuidas käituda siis, kui toiming ei ole põhiseadusega kooskõlas, ehk jutt ei käi õigusaktidest.
Eurokohtuniku väitel lahendakski olukorra see, kui lubada inimestel pöörduda oma murega spetsiaalse konstitutsioonikohtu poole.
Maruste sõnul ilmestab vajadust põhiseaduskohtu järele ka tema eurokogemus: tugeva konstitutsioonikohtu ja individuaalkaebuste süsteemiga riikidest esitatakse Strasbourgi oluliselt vähem kaebusi.
Nii jõuab Eestist Euroopa Inimõiguste Kohtusse 1,52 kaebust 10 000 elaniku kohta, mis on üle poole rohkem kui euroliidus keskmiselt.
Seevastu näiteks konstitutsioonikohut omavates riikides on vahe meiega ligi kümnekordne - Saksamaal on vastav näitaja 0,18 ja Hispaanias vaid 0,14.
«Miks me peaksime oma siseprobleeme Euroopas lahendama, kui me saaksime need ise efektiivselt ära lahendada?» küsis Maruste.
Tema sõnul ei ole Eestist Strasbourgi jõudnud kaebused tõsised, kui võrrelda meid lätlaste või leedulastega, aga neid on märkimisväärselt palju. «Suur kaebuste arv näitab, et miski ei toimi.»
Maruste, kes tegi samal üritusel ettepaneku reformida Eesti põhiseadust, ütles, et sooviks muuta meie konstitutsiooni abstraktsemaks ning seeläbi ajahambale paremini vastupidavamaks.
«Selleks, et abstraktsemalt sõnastatud põhiseadus töötaks, on vaja head põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi,» seostas ta kaks ideed omavahel.
Maruste sõnul on üks Eesti häda seegi, et meie riigikohtus lahendavad põhiseadusküsimusi karjäärikohtunikud, kes on oma varasema elu pühendanud hoopis teist liiki otsustele – kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjadele.
Eurokohtuniku väitel ei saa aga nende valdkondade metoodikat kanda üle põhiseadusasjade lahendamisse. «See on eraldi õigusvaldkond oma doktriini, filosoofia ja printsiipidega.»
Marustele reedesel üritusel oponeerinud Liina Lust õiguskantsleri kantseleist küsis, kas põhimure on ikka põhiseaduse vastaste toimingute vaidlustamises.
Ta leidis, et pigem võib probleem olla põhiseadusega vastuolus olevate üldaktide, sealhulgas seaduste vaidlustamise piiratuses.
«Nimelt ei ole võimalik vaidlustada üldakti kohtus enne, kui see on isiku suhtes rakendunud,» rääkis Lust.
Tema sõnul peab avalik võim andma üldakti alusel kõigepealt välja üksikakti või tegema mõne toimingu ning alles seda saab vaidlustada.
«Teatud juhtudel ei pruugi aga olla õige, et enne kohtusse pöördumist peab ära ootama üldakti rakendumise. Näiteks juhul, kui on tekkinud kahtlus karistusähvardusega tagatud sätete põhiseadusele vastavuses, ei ole mõistlik, et isik peab enne vaidlustamist ära ootama karistuse.»
Maruste väitis vastuseks, et ei ole nõus sellega, et toimingute vaidlustamine töötab Eestis hästi. Tema sõnul on Eestis kohtutes liiga vähe asju, mis keskenduvad põhiseaduse järelevalvele.
«Kui küsimus tõstatatakse, siis taandub see õigusaktide põhiseaduspärasusele. Kohtunikud ei taha üldjuhul selle valdkonnaga tegeleda, sest nad ei tunne seda asja hästi, ja küsimus püütakse taandada selle tegevuse seaduslikkusele või mitteseaduslikkusele, aga mitte põhiseaduslikkusele,» rääkis eurokohtunik.
Maruste sõnul on õigusaktide põhiseaduspärasuse kontrolli probleem Eesti taasiseseisvumisest peale üleval olnud.
«Siin tekib ka võimude tasakaalu küsimus – kas ja kui kaugele võib kohus minna õigusloomeliste aktide ja parlamendi pädevusse,» rääkis Maruste ning viitas, et tegemist on omaette keerulise teemaga, mis vajab pikemat arutelu.
Samal üritusel osalenud justiitsminister Rein Lang ütles, et ei poolda Maruste konstitutsioonikohtu loomise ideed, kuid märkis, et selle küsimuse peaks pigem selgeks vaidlema õiguseksperdid akadeemilises diskussioonis ehk vaja oleks ära kuulata suurem hulk asjatundjaid.
Ka riigikohtu esimees Märt Rask teatas Postimees.ee'le pressiesindaja vahendusel, et ta ei pea põhiseaduskohtu loomist vajalikuks ning loeb olemasolevat struktuuri piisavalt arenguvõimeliseks.