/nginx/o/2012/10/15/1373980t1h6e9b.jpg)
Justiitsministeerium analüüsib, kas vägistamisega ähvardamine võiks minna paragrahvi alla, kuid see ei ole otseselt seotud kohtuotsustega, millega mõisteti 12-aastase tüdruku vägistamise katses süüdistatud Ida-Virumaa poisid õigeks.
Ministeerium analüüsib vägistamisega ähvardamise kriminaliseerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vägistamisega ähvardamise kriminaliseerimise teema kerkis üles seoses Istanbuli konventsiooni rakendamise ettevalmistamisega. Nimelt kirjutas justiitsminister detsembris alla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile, millega seoses analüüsime selle ratifitseerimiseks vajalikke seadusemuudatusi ja teisi eeltingimusi. Need tööd on planeeritud ja kinnitatud ministeeriumi 2015. aasta tööplaanis,» kinnitas ministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp.
Ta lisas, et otsustada, kas ja millises ulatuses on karistusseadustiku muutmine vajalik, viiakse läbi analüüsi, sest mitte kõik konventsioonis kuritegudena määratletavad teod ei lange Eesti kehtivas õiguses sama määratluse alla. «Kuivõrd seksuaalkuritegudega ähvardamine võib olla üks psüühilise vägivalla toimepanemise viise, siis on ka sellise käitumisviisi võimalik kriminaliseerimine meie analüüsi huviringis,» põhjendas ta.
Möödunud nädalal tekitas meedias avalikkuse pahameele juhtum, kus kaks kohtuastet mõistsid vägistamise katses süüdistatavad poisid õigeks, kes kolm aastat tagasi viisid 12-aastase tüdruku metsa ja ärgitasid teda ühe poisi peenist suhu võtma.
Politsei ja prokuratuur ei tõestanud kohtule, et poisid kavatsesid tüdruku vägistada.
Anvelt: Eesti on väga vägivaldne riik
Justiitsminister Andres Anvelt ütles Kuku raadio intervjuule, et on õige, et antud kaasusega on tõstatatud diskussioon. «Eesti on väga vägivaldne riik, kuigi me oleme teinud 20-aastaga suure hüppe – 94. aastal 365 tapmist, eelmisel aastal 40 tapmist – aga ikkagi me oleme Euroopas tagantpoolt kolmandad,» rääkis Anvelt.
Ta lisas, et ühiskonnas on toimunud ka teatavad murrangud. «Üks murrang on, et me räägime sellistest asjadest palju rohkem,» ütles Anvelt ja tõi veel näiteks edasiminekud noorte- ja perevägivallavastase tegevuse, Istanbuli konventsiooni, vägivalla ennetusstrateegia jne.