Festivali «Draama» alapealkiri «Mööndusteta teater» mõjub (mõjus) ühest küljest pretensioonika lubadusena, et põhiprogrammis olevatest lavastustest hetkel Eestis paremaid ei ole (lihtsustatult sõnastudes). Teisalt mõjus see ka rahustusena – usaldatagu kuraator Madis Kolgi valikut ehk kavva ei saa kuidagi ilmuda karjuvalt subjektiivsed maitse-eelistused või altkäemakstud või ülejala tehtud teatriteod. Samas meelitab see väljend siiski vaidlema-võrdlema, sest möönduste tegemine või mitte tegemine sõltub paraku (vähemalt siinkirjutaja jaoks) vaatevinklist, eesmärgist ja maitsest, mille üle ei vaielda, ning pealegi on möönduste tegemiseks või tegemata jätmiseks vaja kahte osapoolt.
Tellijale
Mõne mööndusega, kuid põhjendatud võrdsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.