Oma endise tööandja Zelluloosi Kinnisvara OÜ vallandamise pärast kohtusse kaevanud Pärnu endine linnapea Mart Viisitamm kaotas lõppeval nädalal vaidluse lõplikult.
Viisitamm kaotas töövaidluse lõplikult
Harju maakohus otsustas mullu mai lõpus jätta rahuldamata Viisitamme hagi Zelluloosi Kinnisvara OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise või tühistamise, töölepingu kohtu poolt lõpetamise, etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise nõudes.
Kohus leidis, et Viisitamme tegevus põhjustas tööandja usalduse kaotuse ja kolmandate isikute, sealhulgas AS Tallinna Küte, AS Transcom usaldamatuse kostja vastu ning samuti seda, et hageja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale.
Kohus tuvastas, et endise Pärnu linnapeana pidi Mart Viistamm tööandja elementaarseid ning selgelt äratuntavaid huve, muu hulgas projektide teostamine kostja jaoks võimalikult väikeste kuludega ja tähtaegselt, mõistma ja järgima. Seda Viisitamm aga ei teinud, raisates tööandja vara ning põhjustades tööandjale kahju. Hageja Mart Viisitamme tegevus viitas selgele ebalojaalsusele, mis kohtuotsuses kirjeldatud hageja rikkumistega põhjustas tööandja usalduse kaotuse hageja vastu.
Harju maakohus kuulas ära mõlemad pooled ning leidis, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seaduslik ning kostja oli õigustatud hagejaga töölepingu üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis 291,21 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest ning hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis 873,63 eurot töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Samuti jääb rahuldamata hageja nõue lõpetada tööleping kohtu poolt, sest tööleping hagejaga on juba kehtivalt lõpetatud.
Viisitamm maakohtu lahendiga ei nõustunud ja vaidlustas selle Tallinna ringkonnakohtus. Viisitamme esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman ja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma taotlesid apellatsioonis kohtuotsuse tervikuna tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist, millega hagi rahuldataks. Kohtukulud paluti jätta mõlemas astmes vastustaja kanda.
Möödunud aasta lõpus jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata, mille järel pöördus Viisitamm riigikohtusse. Lõppeval nädalal aga ei võtnud riigikohus kaebust menetlusse, mis tähendas Viisitammele lõpliku kaotust.