Toompeal toimus täna pärastlõunal meeleavaldus, mille eesmärgiks oli nõuda karmimat karistust looma väärkohtlemise eest. Muuhulgas nõuti ka eelmisel nädalal looma julma kohtlemise eest süüdi mõistetud Rando Randma vanglakaristuse pikendamist.
Meeleavaldajad Toompeal: karistust loomapiinamise eest tuleb karmistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu hoone ette oli kogunenud ligi sada inimest, kes hoidsid loosungeid nagu «Kes on koduloomade vastu jõhker, ei ole inimene», «5 aastat vanglakaristust» ja «Ma pole midagi valesti teinud. Miks mind hukati?».
Meeleavaldusele tulnud Helena tuli meeleavaldusele, et näidata oma rahulolematust Eesti seadusandluse väga erinevate osadega ning eriti sellega, mis puudutab loomade kohtlemist. Noore naise arvates koheldakse looma seaduse järgi kui asja.
Eesti karistusseadustik lubab looma julma kohtlemise eest määrata rahatrahvi või maksimaalselt üheaastase vangistuse. Loomade õiguste eest välja tulnud inimeste arvates on seda selgelt vähe. «Vähemalt paar aastat võiks vangistus olla, mitte ainult trahv,» arvas Maris. Noormees Andrei arvates võiks muuta vähemalt sedagi, et looma väärkohtlejalt võetakse loomapidamisõigus alatiseks ära. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt võib loomapidajalt loomapidamisõiguse ära võtta maksimaalselt viieks aastaks.
MTÜ Save our Pets liige ja meelavalduse üks korraldaja Eleonora Loginova ütles Postimehele, et nad soovivad riigikogult seadusemuudatust, mille kohaselt kestaks loomapiinaja vangistus vähemalt viis aastat. Teiseks soovitakse, et kohtu poolt looma julmas kohtlemises süüdi mõistetud Rando Randma karistust pikendataks. «Praegu anti talle kaks kuud. See on ebanormaalne võrreldes sellega, mida ta on teinud nende loomadega, kes tema käes olid,» ütles Loginova viidates sellele, et aasta ja seitsme kuu pikkusest vangistusest poolteist aastat oli eelnevate varguste eest ning kaks kuud loomapiinamise eest.
MTÜ plaanib loomade kaitseks ka uusi meeleavaldusi. Lisaks sellele osutab ühing abi loomadele, kes on langenud väärkohtlemise ohvriks. Samuti tehakse teavitustööd, et loomi ei antaks kergekäeliselt suvalistele inimestele. «Loomad ei saa ju ise rääkida, me peame nende eest seisma,» ütles Loginova.