/nginx/o/2008/09/03/71038t1h7cc3.jpg)
Põhja prefektuur kahtlustab Rae valla reformierakondlasest vallavanemat Veigo Gutmanni ja parteikaaslasest abivallavanemat Meelis Kasemaad toimingupiirangu rikkumises.
Politsei kahtlustab Rae vallajuhte korruptsioonikuriteos
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimingupiirangu rikkumine seisnes kahtlustuse kohaselt selles, et kahtlustatavad osalesid 2007. aastal Rae vallas Lehmja külas asuvate kinnistute detailplaneeringutega seonduvates otsustusprotsessides, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses nimetatud kinnistustega, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur.
Eelmisel nädalal toimusid läbiotsimised kahtlustatavate töö- ja eluruumides. Läbiotsimiste eesmärk oli koguda täiendavat tõendusmaterjali.
Gutmann ütles Postimees.ee`le, et ta on uurijale allkirja andnud, et kahtlustusega seotud asjaolusid ei kommenteeri. Niipalju ta siiski mainis, et vaatluse all olevate kinnistutega seoses tal mingeid varalisi huvisid ei ole.
2007. aastal Rae vallavanemana töötanud keskerakondlane Raivo Uukkivi mainis, et Rae vallas on viimastel aastatel pidevalt menetluses olnud rohkem kui 200 detailplaneeringut. Kui Põhja prefektuur ei ole nimetanud konkreetseid kinnistuid Lehmja külas, ei suuda tema kuidagi Gutmannile ja Kasemaale esitatud kahtlustusi kommenteerida.
2007. aastal oli Gutmann Rae vallavolikogu esimees ning Kasemaa abivallavanem, kes vastutas detailplaneeringute menetlemise eest. Uukkivi mainis, et kui detailplaneeringud käivad vallavolikogust läbi, siis protseduuri järgi peaksid asjaga seotud volikogu liikmed end otsustamisest taandama.
Uukkivi sõnul ei mäleta ta küll, et tol ajal oleks niisuguseid taandamisi ette tulnud. Sama põhimõte kehtib ka vallavalitsuses - kui mõnel vallavalitsuse liikmel on ühes või teises detailplaneeringus teatud huvid, siis peaks ta otsuse tegemisest enda taandama. Sellist asja ta 2007. aastast samuti ei mäleta.
Kriminaalasja menetletakse karistusseadustiku toimingupiirangu rikkumist käsitleva paragrahvi alusel, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kriminaalasja menetleb Põhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talitus, uurimist juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.