Eesti keele õpetaja: noorte keeleoskus ei ole kehvemaks läinud

Gustav Adolfi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Katre Pelisaare sõnul ei saa öelda, et noorte keeleoskus oleks aasta-aastalt kehvem, sest keel muutub ajas.

Eesti keele õpetaja Katre Pelisaare sõnul oskavad tänapäeva noored eesti keelt päris hästi, kuid see ei tähenda seda, et sellega ei tuleks igapäevaselt tegeleda. «Ei saa öelda, et tase varasemast kehvem oleks. Keel on pidevas muutuses,» ütles Pelisaar. «Räägime aktusel Wiedemannist ja Aristest, nende ajal oli keel natuke teistsugune. Selle ajastu keelt õpilased ei valda. Teisalt, ilmselt ei oskaks Ariste ja Wiedemann tänapäevases eesti keeles rääkida ja kirjutada.»

Gustav Adolfi gümnaasiumis peeti täna emakeele päeva puhul koguni seitse aktust, et väärtustada ja tuletada noortele meelde emakeele oskuse tähtsust. «Emakeele päeva on oluline tähistada seetõttu, et õpilased väärtustaksid ja hoiaksid oma emakeelt. Eesti keel on kultuuripärandina väga oluline,» ütles Pelisaar.

Õpilased on õpetajaga sama meelt. «Eesti keelt tuleb meelest pidada, eriti olukorras, kus idealiseeritakse ameerikalikku maailma ja inglise keelt. Emakeele päeva tuleb tähistada selleks, et väärtustada seda, et eestlane olen ja eestlaseks jään – selleks, et oma kodukohta meeles pidada,» ütles kooli õpilane Kaja Silva Aulik.

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, kes pööras erilist tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.