Reportaaž päästeameti kodukülastusest: naabrinaine muretses vanatädi pärast

Saku priitahtlikud pritsimehed andsid eile koos päästeameti peadirektor Kuno Tammearuga Tõdva külas nõu tuleohutuse alal.

Selle aasta algusest hakkas pihta päästeameti üleriigiline kodude külastamine, mis kestab aasta lõpuni. Ees seisab ligi 15 000 kodukülastust. Tammearu sõnul seisnevat ettevõtmise mõte selles, et «jõuda kohale» enne õnnetussündmust.   

Tammearu lisab, et külaskäike ei peaks võtma karistusena. Vastupidi: «Kui midagi on valesti, siis otsitakse lahendust. Kui on vaja, paneme ka suitsuandurid üles!»

Eile oli kavas minna Tõdva külasse ühte puitmajja. Asusime Saku operatiivteenuste keskusest tuletõrjeautoga teele. Minu kõrval istuv Tammearu sõnas, et ta ei ole varem kodukülastusel käinud.

Maja hoovi jõudes ootas meid hoone üks elanikest Maarja koos lastega ning keti otsas külalistesse rahulikult suhtuv, uudishimulik koer. Päästeameti direktor viskas nalja: «Selline koer! Sööb ära ka.» Maarja, teretanud võõraid, lausus: «Meie oleme siis need murelikud.»

Maarja, kellele kuulub pool maja, kutsus ise päästeametnikud kohale. Maarja kardab, et ühel hetkel võib  tuleleegid naabrikorterist tõusta ja võtta nende kodu ka oma võimu alla. Tema mure on põhjendatud, sest septembris 90-aastaseks saava Miina korteris puuduvad suitsuandurid. Vanatädil on pealekauba kehv kuulmine.

Päästekomando autot juhtinud Peeter sisenes esimesena Miina korterisse. Vanatädi oli alguses ehmunud, nähes nii palju inimesi sisse tulemas, ent rahunes kiiresti maha. Maarja seletas Miinale, et päästjad on tulnud, vaatamaks, kuhu panna vajadusel suitsuandurid, ning uurimaks, millises seisus on küttekolded.

Esmalt vaadati pliidi seis üle. Peeter tõdes, et seal on palju pigi. Päästeametnik Tiina, kes täitis ankeeti, ütles mulle, et üldiselt vanad ahjud ei kujuta endast ohtu, vaid pigem see, millega neid köetakse. Käesoleva juhtumi puhul on tuletõrjujatel teada, et vanatädi kasutab küttematerjalina ka kilekotte.

Vaadanud korteris ringi, leppisid päästjad omavahel kokku, et on vaja panna siiski kaks andurit üles. Peeter ütles Miinale: «Istu siia tooli peale, ma räägin nüüd sulle edasi.»  Ta siis selgitas vanaprouale, millega on anduri puhul tegemist ning millal hakkab see häält tegema. Veel küsiti Miinalt, kas ta kuuleb suitsuanduri häält, millele ta vastas kahtlaselt heakskiitvalt. Peeter lisas: «Tegelikult on siia vaja hiljem tuua vaegkuulmisvariandi.»

Lõpetanud toimingud Miina juures, suundusime Maarja vanemate korterisse. Neil paistis andur korras olevat. Maarja isa Endel muidugi tunnistas päästjatele üles, et vahetas seadmel patarei ära enne nende küllatulekut. Päästetöötajad vastasid selle peale kooris naljatades: «Väga tubli!»

Lõpetanud Endli juures, jõudsime viimaks Maarja elamisse, kus Tammearu juhtis mõnele kohale tähelepanu, ent kokkuvõttes oli perenaise korter heas korras. Lõpetuseks kiitis päästemeti direktor Maarjat, et ta tundis muret naabrinaise tuleohutuse seisukorra pärast.