/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/08/06/414365t1hc329.jpg)
Eestimaalaste huvi poliitika vastu on 18 aastaga vähenenud, seevastu kasvab soov ühiskonnaelus kaasa rääkida, selgub värskest uuringust.
Eestimaalased tahavad mõjutada poliitikat parteide kõrvalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Väärtuste Uuringu Eesti osa koostanud OÜ Saar Polli juhi sotsioloog Andrus Saare sõnul on näha meie elanike pettumist poliitikas, kuid seda tasakaalustab soov tähtsates riigiasjades ise kaasa rääkida.
Nii pidas 1990. aastal 41 protsenti vastanutest oma elus tähtsaks poliitikat, kuid praegu on see number ligi poole väiksem ehk 23.
Vastupidist trendi näitab aga suhtumine osalusdemokraatiasse.
1990. aastal pidas 21 protsenti vastanutest Eesti kümne aasta kõige olulisemaks eesmärgiks lasta inimestel tähtsates riigiasjades rohkem kaasa rääkida, kuid praeguseks on see number kasvanud juba 32 protsendini.
Saare sõnul on huvitav, et meie kodanikuühiskonna aktiveerumine on jäänud pigem endale korda minevate praktiliste küsimuste tasandile ning tekkinud pole märgataval hulgal valitsuse poliitikat mõjutada üritavaid survegruppe.